04 May, 2010

Kui töö ei tapa, tapab mu köögikunst :D

Töö avastas vist, et aktiviseerun. Miks muidu tuleb pakkumisi ustest-akendest?

Ametialaselt on lisandunud paar väljakutset, mida lihtsalt ei saanud vastu võtmata jätta. Täna tekkis taas üks vahva klient :D
Ühtlasi tundub, et mõisahooaeg on alanud. Üheksakümmend giiditud noort ühe päeva jooksul. Pole paha! (Teise giidi saaki ma ei teagi.) ;)
Jõudsin õhtuks koju ja leidsin telefonist järjekordse pakkumise: lastega metsa.
Praktika tahab tegemist. Matkarada märkimist ja legendi.
Kõik on nii põnev. Kuskilt maalt peaks pakkumistest ära ütlema. Mina või? :D

Ok. Seni on vähemalt koju ööbima jõutud. Ja sööma.

Viimastel nädalatel oli toiduga pisut keeruline, sest... sanatooriumis viibiv auto on väga kulukas pereliige. Noh, midagi ikka leidub.
Näiteks keedetud mune. Mida ma väga ei armasta. Küllap just seetõttu üritasin ära koorida toore. Koorumisüllatusest toibumiseks keetsin endale SUURE tassitäie kibuvitsateed ja lahkusin kruusiga õhtupimedasse toanurka. On keegi proovinud trikki: tõstad kruusi suule ja neelad selles oleva teelusika vartpidi söögitorusse.
Ei maksa proovida ka.

Mis siis veel?
Andsin põnnile valida: kartulid vorstivõileivaga, kartulid praevorstiga, kartulid vorstikastmega. Ta valis viimase.

Nii. Potikaas kadunud! Täitsa mure. Suhteliselt uus pott, ilusa klaaskaanega. Kuhu ma sellega jalutanud olen? Pesumasina taga? Esikus? Külmkapis? Nõudekapis? Peeglisahtlis?
Ei. Ei. Ei. Ei. Ei.
Ohhhh.

"Potiteklit oled näinud?"
"Mis sul kadunud on?"
"Tekkel!"
"Mis see veel on?"
"Ee... Poti ülaosas asuv ja nupu abil teisaldatav klaasdetail... Seda ei ole KU-SA-GIL."
Põnn põrnitseb mind kaastundlikult, võtab köögilaualt kaane ja asetab kastrulile.

Kartul kees potis, kaste mulises pannis. Soustis sobrades jäi kulbile mingi kummaline osis. Vorsti- või sibulatükiks oli see liiga suur. Midagi mittesöödavat ma nagu ei lisanud. Till, ketšup, jahu... Seega - tükk kulbiservale ja suhu.
Ei olnud söödav. Vähemalt mitte sellisel kujul. Unustasin puljongikuubiku.
Iik.

Kuidas valida seemneid?

Põnnid käisid linnas seemneid ostmas.

Põnn11: "Tead, kuidas õde porgandiseemneid ostis? Seal oli kahte sorti. Teiste korjamisaeg oli pikem, aga nad nägid pildi peal nii toored välja, et ta valis ikka need..."

03 May, 2010

Ja mina kartsin juba, et põnn on koos rongiga röövitud

Elektrirongide sõiduplaanides on Tallinn-Aegviidu liinil muudatusi 09.04.2010

Seoses infrastruktuuri remonttöödega Kehra-Aegviidu liinil on muudetud ajavahemikus 16. aprill kuni 28. mai Tallinn-Aegviidu elektrirongide sõiduplaane.

Täpsem informatsioon on leitav antud plakatilt: muudatused

Elektriraudtee vabandab võimalike ebamugavuste pärast!


Enne, kui mingit infot usaldad, kontrolli. Mitu korda.

Õigel ajal rongile istutatud põnn saabus 40 min. hiljem. Tema paanika oli suurem, sest minul oli võimalust ja julgust asja uurida.

Päev iseenesest oli imekena. Veidi veealune :D

28 April, 2010

Tahan sideväkke!

Särk on juba olemas. Tore sõdurikodu perenaine on neil ja ega noorsõjardeilgi viga olnud. Keegi ei vilistanud meie peale, ei loopinud toiduga.
Aga pildistamiskeeld kõlas nii ähvardavalt, et lähemalt plõksida ei julenud :D

26 April, 2010

Filmisoovitus


Meie uus kunstiõpetaja mängib ka seal! Pruuti. :D

25 April, 2010

Kevadkondamine

Ongi käes juba. Mõni nurgake näis suisa suvine. Aga matk ise kujunes selliseks nukrakeseks, kuigi kaaslane kõrval mäest üles ja alla kalpsas, märkas, uudistas ja jäädvustas, puid kallistas ja emakest maad embas... :P


Üks kask meil kasvas õues... Oru talu.

"Ega pärast nagunii aru saa, mida pildistanud oled," kahetses kõrvalkeksija.
Õigus. Juba ei paistagi. Kivivundament, elupuu, õunaaed,... Ainult üks ähmane kujutluspilt sellest, kuidas siin künkal kord tare kerkis ja pere talitas.
Taga-Tõnu.Õuekask ka siis :)

22 April, 2010

Nii põnev!

Homme lubatakse mul paar tundi olla vene keele õpetaja. Praegu harjutan, kuidas mängleva kergusega välja hääldada näiteks достопримечательностями. Hii! Täitsa õnnestub!