07 June, 2010

Ö nagu...

Jutustan koduteel tänasest päevast pärit öökulliloo.

Et
põnnile ei tule Ö meelde.

"Üks lind algab sellega. Kes on see suu-urte silmadega lind, kes teeb UHUU, UHUU?"
"Toonekurg?"

Autojuht leiab, et selles pole midagi imelikku: "Küllap toonekurele jäi toit kurku kinni!"

Ahsoo. Poleks arvanudki, et "uhuu" hüüdmine aitab :P

06 June, 2010

Hommikuehmatus

Ärkasin pool seitse. Pühapäeval. Kribinal-krabinal üles, sest tänasesse hommikusse oli kokku lepitud tähtis ja kauaoodatud kohtumine. Enne tuleks pisut labidaga askeldada.
Ringutasin reipalt ja märkasin, et minu oodatud auto on juba paarisaja meetri kaugusele lahkunud.Ja mina siin usun, et olen varane ärkaja!

Väga kiire hakkas.
Kätte sain :D

05 June, 2010

Laupäevasai


"Emme! Kas sai on valmis?"
"Kannata natuke."
"Ma tahan saiaaa."
"Kapis on saia."
"Ei. Ma tahan seda saiaaa."

Ma tahan ka. Mis sellest. et päts kerkis üle 10 cm kõrgeks. Mis sellest, et sinna sisse ei saanud seekord midagi erilist. Mõnus. Soe. Kodumaitsega. :)

01 June, 2010

Taas hommik!

Ärgata on a-aeg! :D
Okei. Ma võin ju nelja-viie ajal hommikul toas ringi tuterdada, kartuleid keeta ja nõusid pesta. Palju hullem on, et hirrrrmsasti kisub aiamaale :D :D :D

31 May, 2010

Kodutoit

Nädalavahetus. Põnnid on elutuppa kogunenud ja seal käib meie tavapärane turg:
"Laena mulle oma kleiti!"
"Mis ma vastu saan?"
"Sa võid võtta ükskõik millise minu pluusi."
"Masseeri mind, ole hea!"
"Ok. Aga siis teed midagi head süüa. Retsept on siin," osutab Põnn17 lahtiselt laual lebavale raamatule.Ahjukana ubade, riisipudru ja praemunaga? :D

30 May, 2010

Ainult toidust

Hommik algas kell 5. Tahtsin põnnidele sooja saia küpsetada. Miskipärast jäi selline... nätske, kuigi ajasin retseptis näpuga järge (leivajuuretisega kergitatud). Aga maitse on meeldiv (eriti päevalilleseemnepesad) ning Suurpõnn õhkas, et iga kord, kui köögist tuppa astusin, järgnenud mulle mõnus saialõhnapilv.

Aiamaa osas uskusin eile, et norm on täis.
Eksisin.
Ehk polekski nii väga peenardesse kippunud, aga selg oli niiiii kange ja silmi sulgedes tundsin, kuidas käed hiiglaslikeks mutikäppadeks moonduvad. Ravisin tööga. Aitas, nagu tavaliselt.

Nüüd on kogu õndsuse-kartul maas. See, mida suve teises pooles konksuga koukida, ohtra tilliga keeta ja hapupiimakastme kõrvale ampsata.
Rohkem ma sel aastal aiamaad ei laienda.
Ei. Ei. Ei.
Vähemalt täna mitte :D

Karvane on muld seepärast, et muru niideti. Nüüd on kolm äärmist peenart habemes. :D

Fotojaht. Karvane

Idamagun.
Teised karvased.