Kodutoit

Nädalavahetus. Põnnid on elutuppa kogunenud ja seal käib meie tavapärane turg:
"Laena mulle oma kleiti!"
"Mis ma vastu saan?"
"Sa võid võtta ükskõik millise minu pluusi."
"Masseeri mind, ole hea!"
"Ok. Aga siis teed midagi head süüa. Retsept on siin," osutab Põnn17 lahtiselt laual lebavale raamatule.Ahjukana ubade, riisipudru ja praemunaga? :D

Ainult toidust

Hommik algas kell 5. Tahtsin põnnidele sooja saia küpsetada. Miskipärast jäi selline... nätske, kuigi ajasin retseptis näpuga järge (leivajuuretisega kergitatud). Aga maitse on meeldiv (eriti päevalilleseemnepesad) ning Suurpõnn õhkas, et iga kord, kui köögist tuppa astusin, järgnenud mulle mõnus saialõhnapilv.

Aiamaa osas uskusin eile, et norm on täis.
Eksisin.
Ehk polekski nii väga peenardesse kippunud, aga selg oli niiiii kange ja silmi sulgedes tundsin, kuidas käed hiiglaslikeks mutikäppadeks moonduvad. Ravisin tööga. Aitas, nagu tavaliselt.

Nüüd on kogu õndsuse-kartul maas. See, mida suve teises pooles konksuga koukida, ohtra tilliga keeta ja hapupiimakastme kõrvale ampsata.
Rohkem ma sel aastal aiamaad ei laienda.
Ei. Ei. Ei.

Vähemalt täna mitte :D

Karvane on muld seepärast, et muru niideti. Nüüd on kolm äärmist peenart habemes. :D

Fotojaht. Karvane

Idamagun.
Teised karvased.

Aiasõprus

6 tundi jutti aiamaal rügada on minu jaoks pisut palju. Umbrohu nokkimisest või seemnete külvamisest oli asi kaugel. Üritasin kultuurseks muuta ala, kuhu viimaste aastatega korralik heinamaa kasvanud. Osaliselt see õnnestuski. Märksa suuremas osas, kui unistada mõistsin. :)
Ühtlasi märkas põnn tegelast, kelle rõõmuks kõik need ponnistused aset leidsid - vesirotti! :D

"Teised peletavad minema, aga minu ema ehitab rotile maja!" muigas põnn juba kuu aja eest, kui selgus, et sügisel kokku klopsitud kõrgpeenras on elanikud sees. (Aga see oli nii armas - Vesiroti Villa paraaduks peenra lõunaserva rajatud tulbiklumbi keskel.)

Kui ma nüüd veel lugesin, et ta on sugupuult hamster...
Panen rohkem herneid ja porgandeid maha :P

Mustav nöö

Põnn11 tekitab köögis rabarberikooki.

"Emme, kuule, kas 4 x 250 teeb kokku ühe liitri või?"
"Jep."
"Emme, kas 400 milliliitrit on umbes kaks tassitäit?"
"Vähem."
"Emme, kas ma segan rabarberitükid taigna sisse või laotan peale?"
"Sisse."
"Emme, mis see nöö on?"
"Misasi???"
"Nöö."
"Kus sa seda näed?"
"Tule vaata ise!"

Retsept: Rabarberitükke peab olema nii palju, et ikka nö mustab.
:D

"Sellega tahetakse öelda, et rabarberit peab olema hästi palju."
"Musti rabarbereid???"

Kisub rappa...

Eile toimetasin usinasti aiamaal, et pisutki sammu pidada paar nädalat peenardes müdistanud naabrinaistega.
Tervet ei jõudnud, tegin pool :D
Kõik olemas olev seeme sai maha, isegi 2,5 vagu kartuleid. Vao pikkust targu ei nimeta :D :D :D

Täna otsustasin natuke puhata, aga pidi sellega siis just kell neli hommikul alustama? :P

Kell neli hommikul oli rabas... pildistamiseks pisut hämar, jalutamiseks pisut hirmus (äike hingas kuklasse) ja pisut jahe ka (vähemalt neil, kes särgi väel saabusid).Aga edasi läks põnevaks.
Kautla.
Häbi küll, aga ma polnud sinna varem sattunud.
Paunküla.Tee Voosele,
millest jõgi oli olulise tüki välja hauganud ja mida fotokas keeldus jäädvustamast.
Seli.Kuidas fotokas sellise kaadri valmis tegi, seda mina küll ei tea :D


Vargamäe.Tarvasjõgi.
Seal on kobras. Ise nägin. :D

Natuke olen nördinud ka. Aga see on hoopis teine jutt.

Multika-aeg!