Aasta viimasel päeval

Ilus aasta on olnud. Mida lõpu poole, seda ilusam. Nii et mina küll paremat ei taha.
Isegi samasugust tundub palju küsida.
Tahaks muidugi.
Sõprade ja sündmusterohket.
Ja sellist, kus on aega iseendaga olla. Nagu täna. :)

Paremat uut aastat kõigile neile, kellel nii hästi pole läinud.

Jõuluhommikul

Unenäos olin võidelnud krokodillide massimaaletoomise vastu. Võitsin. 

Tundub, et jõuluvana on mind selle eest kiitmas käinud.

:D :D :D

Tänavu on meil eriliselt 3D piparkoogid. Mõnel sentimeetrist kõrgem suhkrukuhjatis. Põnn sai uued vormid ja lõbutses kogu õhtu.

Pühad. Mõnus.
Tundub, et ilm soojeneb. Pole küll piiluma jõudnud, aga teatud märgid näitavad. Toru on jääs.
:)

Tüli meie moodi

"Tee siis lauapealne ka korda!"
"Jaa-jaa! Ja siis see ja see ja see..."
"Ega sa täna just väga palju teinud ei ole. Ainult kõndinud arvutiga eest ära ühest toast teise."
"Jaa-jaa-JAA!"
"Sina tõstad häält! Siis ütled, et mina."
"Sina tõstad! Mina... mina olengi selline vaikse häälega."

Eks sa katsu tülitseda, kui mõlemat ajab naerma. :D

Jõulutaat on poolel teel

Kodused jutud

"Kasutan Vanish`it iga pesukorra ajal. Kuidas toimid sina?" uurib toimekas reklaamitädi teisel pool ekraani.
"Kasutan igal pool," kommenteerib kööki sööma siirduv Põnn13 telerist möödudes.
Küllap leian pärast Vanish`ipudeli tühja praetaldriku kõrvalt. Hm? Kes seda majapidamisse hangib? Mina mitte.

"PÕLEB!" röögatab Põnn22 nii, et ülejäänud pereliikmed stardivad vahtkustutit tooma ja väärtasju päästma.
"Arvuti tuli läks põlema!" rahustab ja rõõmustab ta, et aparaadil ikka hing sees. "Või oli elekter ära?"
"Pole siiamaani tagasi tulnud," osutab tema kaasa seinale. "Näed, kell seisab alles."

Kivist ja puust

"Kas me läheme sinna kaskede juurde bussi ootama? Jee! Siis saab liugu ka lasta!" hõiskab Põnn1 ja edasi tegeleb tema valvamisega lumehunnik. Kuidas on võimalik poolemeetrisest künkast nii palju rõõmu tunda, seda mina küll ei mõista. Põnn2 ka mitte.

"Mina ei taha liugu lasta. Mul võivad riided mustaks minna," nuriseb varases mudilaseas noormees.
"Mustaks vaevalt. Märjaks võib-olla küll," nõustun. Mina ka ei taha liuelda. Arvatavasti teeksin sellele "mäele" esimese korraga otsa peale.
"Seisame parem siin. See on väga tähtis koht seismiseks," kutsun.

Seisame. Viisakas oleks millestki vestelda. Ilmast? Pime ju. Mis sa ikka räägid sellest, mida näha pole.
"Seal on üks suur kivi," osutab P2 parkla taha.
"On küll."
"See on raske kivi. Ei jaksa tõstagi," teab kõneleja.
"Ega jah!" jääb üle nõustuda (paar tonni vast ikka). "On sul muidu talle mõni põnevam koht mõeldud?"
"Ma viiks sinna kuuskede juurde."
"Kuused sobiks hästi. Mis sa arvad... kui kivi tõsta ei jaksa, tooks hoopis kuused kivi juurde?"
P2 silmitseb mind kaastundega. "Need on ju kinni!"
"Mismoodi? Kes nad kinni pani?"
Tundub, et P2 jaoks on see mõte uus.
"Ühed mehed panid. Lumega!"
"Siis on küll kehvasti. Kui lumi ära sulab, võivad kuused ju ümber kukkuda."
"Jah! Kui nad mulle pähe kukuvad, võin isegi haiget saada!" kahtlustab P2.
Ajan pea kuklasse ja silmitsen puid. Kahtlustan, et mina saaks isegi rohkem kui haiget, kui nad pead tabaks. Kui mööda prantsataks, saaks paari-kolme kuu küttepuud. :D

P2 haarab kindaga lund ja heidab selle õhku.
"Loopimine pole hea mõte. Lumi võib sulle pähe kukkuda," hoiatan. Selle peotäiega läks õnneks. Lendas üle P2 õla. Maandumisega nii hästi ei läinud. Minu kulmuvahe oli kogemata liiga lähedal.
P2 tõstab silmad taeva poole. "Ei või pähe kukkuda. Praegu lendab alles üles. Nii kõrgele, et ei näegi!"

Otsime laotusepimedusest lumepeotäit. Tõepoolest ei näe! Ootame. Ikka veel ei kuku!

Minu issi ei jaksa taldrikut tühjaks süüa. Emme jaksab," vahetab P2 teemat.
"Jah. Naised on mõnikord uskumatult tugevad!" nõustun.
"Issi jaksab ka!" lisab P2 kähku. Et ma issit nõrgaks ei peaks.
"Arvata võib! Kui pingutad, suudad isegi seda!"

"Mina suudan! Kartulit ja kastet... ja magustoitu ka!" kinnitab P2.
Täitsa usun.

Buss tuleb. Ronime sisse ja valime mugavad istekohad. P2 leiab, et kõige mugavam on süles. ;)

Aga miks?

"Miks me peame rebima? Miks ei või kääridega lõigata?"
"Rebides tulevad tööd põnevamad. Ja näpud saavad trenni."
"Miks üleni peab rebima?"
"Siis on stiilsem."
"Kuidas stiilsem? Nagu stiilipäevikus?"

"Õpetaja! Täiega ägedad tööd tulid! Onju? Aga ärme enam mitte kunagi rebime, eks?"

1. ja 2. klass jõule ootamas.