Uskuda päkapikkudesse või mitte uskuda?

"Mina enam päkapikkudesse ei usu!" teatab noormees neljandast. "Ema rääkis mulle kõik ausalt ära."
"Aga neile, kes ei usu, ju päkapikk ei tule!"
"Nojah."
"Kurb ka natuke?"
"Mis tähendab, et pole olemas?!" on noormees kolmandast meile mõttega järele jõudnud. "Ma istusin ükskord terve öö üleval. Mitte keegi mu toas ei käinud, aga hommikuks oli komm sussi sees!"

No vot. Tõestatud. Võin rahuliku südamega edasi uskuda. :D

Pildimaagia

"Kuidas saab nii olla," nokib üks põnn näpuga õpikufotot, "et siia on pilt pandud, aga mingit serva ei ole?"

Oi, kui armas! Et tirtsu arust töötab kuskil raamatute meisterduskojas trobikond liimipulkadega pildikleepijaid?

Mõned selgitused on nii... maailmalõhkuvad.

"Kui printeriga printida..."
"... siis tuleb mingi hall ja vilets!" teatab küsija resoluutselt. Umbes, et ärgu ma üritagugi.

:)

Virin. Hädine

Kuum tüdruk.  Vahelduva eduga 39-40°. Teist päeva. Ära hakkab tüütama.

Kes võis arvata, et kuumadel tüdrukutel on nii külm?

Jääkaru valvab voodi kõrval. Ära ajada ei jaksa.

Iga kord silmi avades on vaatepilt selline:

Sinust on küll palju abi.

Õhtul ajas mu sonimine mind ärkvele. "Oks!" teatasin valjul häälel. 

Kas asjad on nii halvasti? :P

Pärast seda, kui olin end mobiiliga kraadida üritanud, roomasin rohukapini. Sain palaviku 38,6-le. Vahelduseks täitsa mõnus.

Põnn praadis kartuleid. Õnneks sõi kass need ära, sest igasugune toidulõhn ajas mu iiveldama.

Hommikul kella viie paiku võtsin kogu jõu kokku, tõin keldrist õunamahla ja kuurist puid.

Naljakas. Tahe on, aga teha ei jaksa. Istusin kuurilävel, halud süles.

Mahl osutus kõlbmatuks.

Kell 9 suutsin tule pliidi alla teha ja tuua uue mahla.

Mõni tund hiljem kööki sattudes avastasin:

"Oo. Keegi on õunakisselli ja riisiputru keetnud. Kas tõesti mina?" 

Ootan külalisi? Kogused avaldavad muljet.

Helistati mingilt võõralt numbrilt. Paraku oli liin kinni, sest sain parajasti sõbra käest sõimata.

Toksisin numbri arvutisse. Lubas mulle tuttava mõisaga seotud tundmatut meeskodanikku.

Tõenäoliselt tahetakse esinema.

Pesin näo, kammisin juuksed ja helistasin tagasi.

Kas kõnetan teda nimepidi? Lisan oma nime taha teatri nime?

Õnneks ei jõua kumbagi, sest toru otsas on direktor. Muretseb.

Udu

Koduteel.
Udu istub kapotile ja ei mõtlegi maha hüpata.

"Miks ei ole teel ühtki märgistust?" toriseb sohver.
"Anna inimesele vabadus ja ta hakkab kohe piiranguid ihkama!"
"Näeb ju paremini!" võidutseb roolikeeraja, kui auto on suuremale maanteele jõudnud.
"Näeb. Ei näe. Näeb. Ei näe..."

Nõuame pidevjoont!
 :P

Tänase päeva heategu

Õuetund. Loodusõpetus 2.-3. klass.

Lisaülesanne 1: Leidke reostatud koht.
See koht asub .......................
Leiame, et see on reostatud, sest ..................

Lisaülesanne 2:
Tee oma rühmaga üks keskkonnasõbralik tegu.

Vastuseid:
1. Poe juures. Prügi oli maas. Korjasime prügi prügikasti.
2. Veelombis. Seal oli mingi plastmasstükk. Võtsime ära.
3. Pargis. Puulehed on maas. Panime lehe puu otsa tagasi.
:D

Mis on hääle taga?

Tead, kui hirmus on kandidaadina sellises nimekirjas seista? Küllap tead. Isegi kui ei kandideerinud. Kandideerimata on kõige ohutum. Nii ei saa keegi parastada, et hääli on vähem kui varemalt, pole üldse või kogunes ainult üks ("Nagunii ise andis!")

Häid võimalusi palju pole.

• Võimalus, et ego saab peksa ja lahkud  areenilt, saagiks paar häält, mis on saadud ainult seetõttu, et oled kellegi lähedane sugulane või sõber ("Kui talle nüüd ühtki häält ei anta, saab ju kohe aru, et minu oma ka pole.")
• Võimalus, et valitakse volikokku ja su elu on hetkega pinge-, probleemide-, intriigide-, töö- ja vastutusrikkam. Lahe! :/

"Miks sa siis üldse ronisid sinna?"
Et mulle oluline oleks esindatud.
Nii lihtne see ongi.
Isegi kui on kabuhirm, sest tead, et edu korral tuleb kõvasti logistikaga tegeleda, pikalt paberites tuhnida ja kaklemiseks/kemplemiseks on kesised eeldused.

On ka võimalus, et kogud muljetavaldava (vähemalt enda jaoks) hulga hääli, aga volikokku ei pääse. Ma tean üht sellist! :D :D :D Tore variant ju? Ei?

Nüüd on tunne, et oled kedagi alt vedanud. Neid, kes sinu peale lootsid. Mis põhjusel iganes. Tore on uskuda, et keegi andis sulle oma hääle, hoolides teie ühise küla või tegevusvaldkonna arengust.
"Ma olen eluaeg valimas käinud ja pole kunagi kellegi peale lootnud!" muigas mu tore tuttav.

Mina küll lootsin. Usaldasin ja lootsin. Paraku minu valitu jäi välja. NII KAHJU.

Meie 11 tublimat on paika pandud. Ja isegi kui nimekiri kujunenuks totaalselt eelmisest erinev, siis mida tavatult teistsugust ikka sünniks? Töö tahab tegemist. :)

Mõistlikke lahendusi, arukaid valikuid ja ohvriteta lahinguid! Edukat valitsemist! Õitsengut! :)

Selline tunne on...

Lihtsalt. Küll see varsti üle läheb. Kõik läheb. Aga sellistest päevadest võiks jääda jälg. Näiteks niisugune vaba käega sikerdatud tundepilt. :D