Loomad elutoas

Seda ma mõtlesin, et miks voodis kitsas on. 😋

Kuulus kirjanik

Eile oli A. H. Tammsaare sünnipäev.
Kõik me teame, milline kirjanik suurena välja nägi.
Selline.

Link

Aga väiksena?

Lõbus hetk tänaselt kirjanikututvustuselt. 😉

Driftikuu

Kass kiirustas tuppa.

Koer tuiskas õue.

 Nõõõõrgad! 😆

Kuidas karmid mehed matkal käivad ja mõnda muud

Lasteaias.
Valime loodusfotode seast lemmiku, et mängult sinna matkata ja jutustada, miks just selline valik ja mida näeme.
"Mul võib lumi küll olla, ma jään ikka ööseks. Võtan kaasa drooni, kummipaadi, telgi, magamiskoti ja kaisuka..."
- - -
Alias.
"See on midagi, mida inimesed söövad ja see on siksakiline. No kuidas sa ei tea? Ananast!"

Mängivad kaks koolieelikut.
"Mis on ema sees?"
"Armastus!"
"Õige!"
Pildil on küll süda, aga sellisel hetkel tundub kohatu sekkuda. 😊

Muid mänge mahtus ka.

Hurraa! Külalised!

Mõnikord on hädavaledest abi ka.

No lased uskuda, et oled maailma asjatundjaim asjatundja sokikannanduse alal ja saad üle mitme aasta kallistada kaht kauaoodatud külalist! Niuuu. 😊

Ja millised kingitused! Kolm korda võib arvata, mis värvi. 😜

"Kui pakid avad, on veel rohkem rohelist," muheleti.

Vesi oli maitsev. Vurtsuga. Aga arutlesime, kas tõepoolest leidub inimesi, kes lähevad poodi eesmärgiga endale selliseid rohelisi ampulle soetada. Igapäevaselt. Kas on mingi retsept, kuhu ainult see vesi sobib? Või on tegemist ikkagi eeskätt suveniiriga rohelisesõltlastele? 😆

Piparkoogid meisterdati spetsiaalselt mulle. Kahe erineva rohelise glasuuriga. Mäletan ma õigesti? Valida oli 13 värvitooni vahel?!

 Hea, et lõng oli kudujasellil endal kaasas. Muidu oleks tema meespere edaspidi sunnitud rohelisi sokke kandma. 😇

Nii tore päev. Eriti minul, kes ma end oimetuks rääkisin (ja vaevalt, et ainult ennast). 😏

Rõõmus ja roheline

Aasta algas. Esimeseks tööks oli kassi õuelaskmine. Järelikult peab meie kooselu veel selle aasta ka kenasti vastu. 😋

Viimasesse päeva mahtus nii roheline rõõm kui mure.

Näärikingi sain.

Kinkija teadis juba ette, et see PEAB meeldima. 😃

Mure poole pealt... No kuhu ma niimoodi jõuan, kui toon koju kaupa, mida mul hetkel üldse tarvis ei lähe? Pakend ei lasknud enam kätt vabaks... 😣

Eelmisel päeval just ostsin karbitäie mune. (Sinise kirjaga hallis karbis.) Oleks võinud siis päevakese oodata. Nüüd pean vist mingil päeval bussipeatusesse omletti müüma minema. 😄

Aga rohelisega on kõik hästi. Akna taga rohetab muru ja kodu on ka aina kevadisem. 😛

Kokkuvõte

Paar sõna kuusest.
Selline tava on tekkinud: igal aastal varun juurde vähemalt ühe kuuseehte.
Kuna mul on nõrkus klaaskulinaid valida, siis eks neid on katki läinud ka. Aga paar päris esimest oma kuuseehet on alles. Üks nägi küll juba ostes karbis nii vormitu ja luitunud välja, et satub harva kuuse külge. Sel aastal põnnid halastasid. 😊

Tollest ajast kaaslaseks jäänud päkapikk on lemmik. Tervitaja aastast 1988.

Aga mis mööduvast aastast ühes võtta? 

Hästi palju toredaid rännakuid.

Põnnimaale.

 Metsa.

 Rappa.

Koduõuele.

Maailma lõppu.

Maa sisse.

Metsa tippu.

Parki.

Saali.

 Päevadesse, kus kõik on algusest peale täiuslikkust täis.

 Ja ikka on mu kaaslasteks olnud need, keda sel hetkel kõige rohkem enda kõrvale olen tahtnud. 😇