Ei räägi ma õhusaastest. Hoopis sellest, et hea on õhtul koju tulla ja kütta täpselt siis ja täpselt nii palju kui vaja. Eriti rõõmustan ma oma ahjude üle mais ja septembris, kui keskkütte-sõbrannad on hambaid plagistavad rõsked keldrikakandid ja kodudes seinu hallitavad.
Talvine kolmepäevane kodust ära olemine enam nii elevaks ei tee. Toas +10. Miks ometi? Õues on peaaegu sama palju!
Sibasime vastu ööd puid tooma. Pesamuna nurus, et tema ei taha kaks korda kuuritaguses kottpimeduses kakerdada, tema toob kelguga. Tubli! Meie, kaks suurt, eelistasime Eesti naise musklirammu.
Esimese kandamiga vudis minema Põnn15. Ei saanud ma ju oma pisi-pudinat üksi õue jätta! Teisel ringil saavutasin mina kuuri-kurvidel kahemeetrise edumaa. Parasjagu nii palju, et naabrite köögiakna valgusesse jõudnult kuulda kilinat-kolinat, mütsatust, siirast ja häälekat "P.....!" (nii ei ole ilus öelda küll, aga lapsevanem jättis märkamata). Ja näha, kuidas lumine tütreke end jalule ajab ja siunab, et "... kes selle lumepalli siia ette veeretas? Esimese ringi ajal seda raudselt polnud!"
Seda, et kuri naaber vahepeal kiusu käis ajamas, ei tahaks hästi uskuda. Koomiline oli. Ja õnneks mitte väga valus.
Sellest on 2 tundi möödas. Temperatuur on tõusnud +13-ni. Ei ole hea tunne.
2 comments:
Hommikul see-eest on soe ärgata, praegu ju niikuinii teki alla pugemise aeg.
Mulle endale tegelikult meeldiks ahju ja veel millegi kombinatsioon, aga pean kah ainult ahju ja pliidiga leppima.
Mul on kombinatsioon! Täditütar kinkis mõne aasta eest kummist kuumaveekoti! :D
Post a Comment