Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Hoopis oma tütremehe kuldsetest kätest. Mis viga nii jõulukinke teha. Võtad käed taskust välja ja paari õhtuga on kingikott täis. Ega ma kõiki asju pildile saanud. Tagatuppa on tekkinud salapäraseid kastikesi, mille sisu hoolega varjatakse.
Lisaks on nimetatud meistrimees äärmiselt viisakas. Kuusega kohtudes hüüatas: "Oi, kui... pikk!"
:D :D :D
Latt on kõrgele aetud, aga mul kaks tütrekest veel. :D
Üks vahva noormees ongi loodetavasti pühadeks külla tulemas. Et kas julgeb, kui pole tisleri, automehaaniku ja kondiitripabereid ette näidata? :P
Noh, tegelikult mulle meeldivad normaalsed inimesed ka. Ei pea geenius olema. :D :D :D
Kuusest.
Naabripere teeb oma iga-aastase jõuluheateo sellega, et lubab mul nende kraavikaldalt puu maha saagida. Mina omalt poolt luban, et kõige ilusamat ei võta. Sel aastal siis niisugune. :D
Ehituna ei tundunudki enam nii väga raagus. Tegelikult, mida rohkem vaatan, seda rohkem hakkab tunduma, et mina seekord oma lubadust ei pidanud. :D
Ehtimisel ei järginud me uusi trende. Riputasime puu külge selle, mis ehtekotist tuli. Selle kotisisu ajalugu algab 1988.a jõuludest. Toda aastat aitavad meeles hoida kaks klaaspäkapikku, paar lumehelbemustriga kuuli ja veider ladvatups.
Igal aastal on juurde tekitatud vähemalt üks vidin. Ei kuhju liiga palju. Eks katki lähe ju ka. Tänavu lisandus armas heegeldatud helves. Üks tore inimene pistis pihku.
Ekstreemsused jätsime sel aastal ära - ema ja isa on külla oodata. :D
HÄID JÕULE KÕIGILE! TOREDAID KOHTUMISI JA ILUSAID OLEMISI!
1 comment:
Kaunist aastavahetust ja hästi head uut aastat! Toredaid väimehekandidaate siis ka! ;)
Meie kuuseke tuli küll riigimetsast, aga ka teeäärselt kraavikaldalt ja sihuke natuke äbarik, aga mulle nii armas - selles kohas ja sellisena temast pikalt elulooma niikuinii poleks olnud ja pealegi ta lausa ise hüüdis mind autost enda juurde.
Post a Comment