Arvasin, et päev lõppeb nüüd. Kell on kümme õhtul, hommikul viiest saati jalul oldud... Pugesin voodisse ja kustutasin tule.
Tähelepanu. Valmis olla. Läks!
Meie pondule läheb elu sisse. Elutoast kappadi-kappadi minu tuppa, edasi kööki, laua all ots ringi, põnt-põnt-põnt-põnt tagasi, madalaks, pikk liug mulle voodi alla. Aseme alt välja, kööki, ots ringi, läbi minu toa põnni tuppa, viuh voodi alla, välja, kööki...
Kui kaua üks kutsikas jaksab? Kaua! veerand tundi pole probleemiks. Siis pool minutit veelakkumist ja järgmine vaatus.
Lõbus. Naera puruks.
Kurb on see, et uni läks ära. :D
No comments:
Post a Comment