09 August, 2012

Fotojaht. Rõõm suvest

Kas pole mitte rõõm elada kohas, kus laps saab oma "peoga" metsamarju suhu pista. :D

Ja kus vuravad vastu ratturid, keda sina elus esimest korda näed, aga kes teavad hästi nii sinu kui su koera nime. ;)

Liblikad on meil ka ilusad. Väikesed, aga väga säravad. :D

Teiste jahisaak.

11 comments:

Anonymous said...

Tõeline rõõm ja mõnu. Kenad saagid :)

tegelinski said...

Kas jäljekütt on välja laenutatav... et viib ehk ka mind mustikametsa.

osaline said...

see kütt sööb ju ise kõik eest ära. :D aga ega ma ei keela.

Köögikata said...

Njaa, koerad on mustikamaiad. Hea pilt. Ja sellist imeilusat liblikat ma pole näinudki. milline suurepärane värv!

osaline said...

Urmas Tartes ütleb, et meil täitsa tavaline päevaliblikas. Küllap ei ole osanud märgata. :) http://www.kolumbus.fi/silvonen/lnel/lyc/Lycvirga.htm

Linda Järve said...

Hea meeleoluga pildid.

A.I.V.O. said...

Kui meil kunagi koer oli, siis tema sõi otse põõsast tikreid, kreeke ja avas uksi nagu inime...
:D
Ma kaesin kõiksepealt, et nii tuttav kuts vedas perenaist paela otsas järgi, siis tuli meelde, kuskohast ma näinud olen.
Jälgides veidi su reaktsiooni, oli mul jube hea meel, et sain jälle kedagi üllatada...
;)

osaline said...

:D Üllatasid jah. Kreeke sööv koer?Kaelkirjak-tõugu? :D

A.I.V.O. said...

Oh ei, ta varikatuse otsas sõi neid kreeke... :D

Udo said...

Kuhu küll maailm on pöörand. Koerad söövad marju.
Liblikas on ka ehk hoopis ... lihatoiduline.

TwD said...

Öpeta koer kukeseeni leidma (muide, selleks on siin isegi kursused, aga nutikas omanik saab nendetagi hakkama).
Suvel otsimisröömu ka loomadel, koer seeni ei sööks, aga meie kass sööb rohutirtse - see ju delikatess.