Sääskede jooksuaeg?

Närvid on läbi. Pool ööd elasin justkui lennujaama kõrval. "Iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuuuuuuuu" ja "iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuuuuuuuuuuuu". Ime, et tiivatuul teki peale jättis.

Padi ühe kõrva kaudu teise surutud, kaks tekki üle pea, suutsin korraks isegi tukastada ja näha unes elektritrelliga hambapuurimist. Sest seal, hingamiseks jäetud mikroskoopilise õhuava juures, ta tiirutas. VASSSTIK VINGUJA!

"Kasi minema!" üritasin ennast nii suuliselt kui kirjalikult arusaadavaks teha. Täiskuuvalgust oli piisavalt. Lugemisega kehvasti?

Pilt on hommikune. Enne aknapesu.

Lülitasin tule põlema. Tema istub palmioksal ja teeskleb isast! Ärgu tulgu ütlema, et see oli serenaad ja suudlemiskatse!

Ei suuda ükski naisterahvas kauaks peeglist eemale jääda. Sääsk ees, mina järel.
Tema oli see, kes riidu alustas ja terariistaga mu nina torkis! Mina andsin ainult kõrvakiilu.