"Emme! Mulle tuleb sõber kaasa," lõpetas üks põnnidest just telefonikõne. Olgu pealegi. Mis vahet seal. :D
Auto tervise pärast kannab hoolt arvukas meeskond. Seepärast julgeb sõiduriist endale rahuliku südamega lagunemist lubada.
"Leidsin starteri. Kohe sõidan linna."
"Kui tahad, võtan selle lihtsalt vahelt ära."
"Olen just lammutuses, otsi paberid välja."
"Too siia, teen 3-4 päevaga valmis..."
Ülivägavarahommikused tekstiharjutamised õuetrepil. Niivõrd, kui ööbik, rääk, sookured ja huhuhuu-lind sõna annavad. Sääsed. Hansaetenduselt koju kella kahe paiku, sõprade auto esiosal sentimeetrine putukalaibakiht. Viis tundi kurguni kinninööbitult kolmekümnekraadises kuumuses. "Põlema! Põlema! Põlema!"
"Kõrts - see on teistmoodi üteldes kohvik," tõlgib mu etendusepere pisitütar vennale võõra sõna arusaadavaks.
"Mõtle, ma avastasin, et kohe tuleb minu kord ja kuskil pole ühtegi kotti. Ja ma hakkasin tema käest ära rebima," vadistab "üleaedne".
"Ja muidugi seda, mille pael mul kaela tagant läbi käis," teeb kõnealune külanaine lämbumisliigutusi.
"Kui minu tütar tuleb nõu küsima..."
"Väikese sõrmega teise paela tagant..."
"...ja siis meile anti elamine, kus ei olnud ahju..." teeb hõlstides naistevägi prooviaega parajaks.
Pesupali. Kaev. Kõrts ja kirik. Paar nädalat veel. :D
