13 November, 2010

Fotojaht. Mälestused

Mälestused. Mõnikord ärkavad nad mõnest helist, lõhnast, värvist...
Kas või see eilne küpsisehetk. Maitsetervitus kusagilt kaaauuugelt lapsepõlvest.
Õnneks on võimalik mõned mälestused konserveerida.
Viimaseks konserviks otsisin küll järvekauri - Kakerdaja rabast kadunud kakerdajat. Ei leidnud. Kusagil pildikogus peab olema. Mäletan ju :P

06 November, 2010

Fotojaht. Sügav

Käisin mõni aasta tagasi valla rattamatkal. Külastasime objekti, kus parajasti maakütet paigaldati. Kohalviibiv spetsialist seletas rõõmsasti, et maa sisse seatakse 2,5 km torustikku ja nii saab ökonoomselt maa soojusega hoonet kütta.

See oli huvitav ja üllatav, aga ka rahutuks tegev.
"Ahah. Et 2,5 km sügavuselt maa seest saab kätte soovitud toatemperatuuri? Kuidas seda välja selgitatakse? Erinevates paikades on see sügavus ometi erinev? Kus on garantii, et selliselt torgitud pinnas sooja lekkima ei hakka?" (Silme ette kangastus ammustel aegadel uuritud õpikupilt maa koorest, tuumast ja vahevööst, aga kes neid numbreid enam täpselt mäletas...)
Onu lennutas minu suunas pika jahmunud pilgu ja proovis uuesti. Nii, et ka mina mõistaks. :D

Ega ma praegugi neil teemadel loengut pidada julgeks, aga vähemalt tean, kus maa ja kütte kohta tarkusi taaslugemas käia. :D :D :D
Pilt on küll juba järgmise objekti maaküttetorustiku alast.

Neile, kes soovivad kiigata sügavamale, soovitan seda jahiseltskonda.

Ok, üks õige sügavuspilt ka. Dekolteesügavusest. Lõpuks leidsin sellise modelli, kes minu peale kurjaks ei saa :D

05 November, 2010

Püha, mida oodata

Pere jutustab õhtuootelaua ümber.
"Jaanipäev on ära rikutud. Kõik joovad end täis..." (Siit moraal: püsige kodus!) :)
"Mulle meeldivad jõulud! Ema on õpetanud tegema odavaid ja lahedaid kingitusi. Südamest."
"Ja ma saan siis alati õega hästi läbi. Mis sellest, et aasta otsa kakleme."

Õhh! Nii ilus! Tuleks juba jõulud.
Midagi toredat oleks nagu veel?

"Ja siis saab hästi süüa!"

Eks ole! Odavad kingid, sõbralik suhtlemine ja isegi süüa antakse. Täitsa tasub aasta otsa kannatada. :D

31 October, 2010

Fotojaht. Armastus

Armastus on nagu liblikas...

Enam ei jõua

Jälgisime värskeima pereliikmega köögiaknast õueelu. Esimene talvekuulutaja on välja ilmunud...
Naabrid pesid autot.
Saaks hoolikamalt.
Võiks meie omi ka...
"Kui palju uued rehvid maksavad?"
"Palju."
"Millal ma ülevaatusel pean käima?"
"Detsembris. Muidu jaanuaris enam sõita ei tohi."
"Katsume sel kuul ära käia."
"Ei jõua!"
Esimene mõte, et miiiisasssja? Kas jälle mingid koletud kulutused ja remonditööd? Aga siis meenus, et... veel viimast päeva oktoober. Et kella keerati, mitte kalendrit.

29 October, 2010

Räpane lugu

Kallis sõbrants!

Su mees võttis mult eluisu.
Ausalt. Kui oleksin hingeski aimanud, mis toimuma hakkab... Ma ei oleks sellel juhtuda lasknud...

Minnes pakkis ta kaasa kõik need ilusad unistused, mis koos veedetud õhtu jooksul sündinud olid. Jättes maha vaid midagi kohevat. Pehmet.
Halli.

"Tead, kuidas mind kutsutakse?" muigas ta hüvastijätul.
Jaa. Ma tundsin selle looma ära nendest tulukestest silmades ja sellest, millises seisukorras ohver maha jäeti.

Kogu minu elamine jäi tema järele kisendama. Seinad. Põrand. Lagi?... Jah, ma usun et seegi. Aga eriti voodi. Ja elutoa põrandavaip. See oli neile erakordne kogemus.

Deem. Ma istusin päevapikkusel koolitusel, kus otsiti elamuspaketti nõudlikule maitsele... ja siis maandub see mu korteris - lukskomplekt elegantsest, nõtkest ja vaimukast mehest ning tema...

:D :D :D

...uue ajastu tehnikaimest.

Mu elamisest on eraldatud pool kilo tolmu (ja ma ei taha mäletada, millest see koosneb). Ma sattusin muljetavaldavalt meeldiva suhtleja mõjuvälja ja usun siiralt, et vanaviisi ei saa elada. Uus viis pole paraku taskukohane :)
Kiidan toodet, aga
ainult
koos pakkujaga :D

16 October, 2010

Vikerkaare alguses

Paar päeva tagasi seisin seal.
Uskumatu. Otse sinu ees on otsast meetri jagu murule painutatud kirgas triibuline vaip, sinu sees vaevu mahasurutav kiusatus seda mööda üles ronida ja sinu käes aparaat, millega sa nagunii ei suuda ilmaimet jäädvustada. Lootusetu.

Olen ma ise see kullapotiga roheline mehike? Tänane varandus on igatahes käes - tolmu, purkide ja ämblikuvõrkude alt leidsime pealelõunaks terve keldri! :P

Väärtushinnangud muutuvad.
Ma ei hooli enam ammu telerist. Ega talvesaabastest. Küttepuude kerkivaid hindu jälgides - küllap järgmisel aastal jätab seegi kaup mind täiesti külmaks :P
Ostan parem uued esivedrud. Ja ülejäänud raha eest antibiootikume.

Lapsed on suureks saanud. Üks neist tundus telefonis just hirrrmus õnnelik. Üks neist kössitab kušetil ja läkastab nagu vana mees. Üks neist esitab praegu elutoas nahkhiiretantsu. Kahemeetrise kangatükiga.
See tantsiv laps ei ole pesapõnn. :D