Kuidas pildistada tähte?

Mitte seda, mis taevas. Mitte seda, mida me loeme ja kirjutame.
Andekat, maitsekat, terava silmaga, aga väga tagasihoidlikku inimest.
Mis siin autorist rääkida, ma ei saa piltigi pildile.
Kord on udu.

Siis tõuseb päike ja ajab udu ära, aga tapab ka pool vaadet.

Siis leian suhteliselt silmatorkamatu tausta, aga suudan fotole endast suure tumeda varju jätta. Särava auraga.
Tõstan teki loosungina õhku. Vari kaob. Aga millega ma nüüd telefoni kaameranuppu vajutan?

Õhtu kohe tegevust täis. 😆

Taas üks ootamatust kanalist ja täitsa isesugune kingitus.

Kuulsalt loodusfotograafilt.

Sõbranna aitas uued lillesülemid bussi kanda.

Šokolaadilaadungeid vedasin ise.

Kallimaks kui kullakoormad tuleb kalor tunnistada...

Muide, kevad läheneb. Samme on täitsa kuulda.

Lilled, laulud ja pidu

"Kas tead, et Eestimaal tuleb varsti sünnipäev?" hakatakse mind kohe hommikul harima.  "Mina olen ka kutsutud, ma laulan seal. See on nagu inimese sünnipäev. Onu tuleb ka. Ta võiks selle peolambi kaasa võtta, mis teeb palju väikeseid täppe..."

"Mul on kõik tähed ja numbrid meeles juba," tunneb uhkust üks neljane põnn. "Mul on linnulaul ka selge!"
Äratab aukartust. Ise õpin juba aastaid. Kana ja tihast suudan enam-vähem eristada, aga kergemini õnnestub, kui hääle juurde ka pilte näidatakse.
"Oo! Seda tahaks ka mina osata."
Põnn alustab koheselt abiga: "Üks helevalge tuvi..."

Minu "töötuba" asub maja päikesepoolsel küljel. Lilled jumaldavad seda (ja minu armsat kohusetundlikku kolleegi, kes äraolekupäevadel neid hooldamas käib).
"Mul on ka kodus lilled," usaldab järgmine põnn. "Emmele meeldivad lilled. Mulle meeldiks hoopis käbisid korjata."

Veel saan päeva jooksul hulga uusi teadmisi.

"Labidatel on vars. Noh, nagu Eesti lipulgi."
"Meestel ei ole kingadele kontsasid vaja, aga naistel peab olema, et teeks sellist häält: "Kips-kõps!""
"Kalal on uim, et saaks vees hulpida."
"Potikaas on selleks, et tuppa kärsahaisu ei tuleks."
"See või? See on näpuhoidik!" (No vot. Mina arvasin kogu aeg, et kindapöial.)

"Kui tahad hääleta laulda, siis keelt pead ikka liigutama. Ja suud."

Sina heldene aeg!

Millised teadmised ja imeline väljendusrikkus!

Mullaorganismid on nt taimed, kõdunenud asjad ja loomad.

Parasiit on kahjur ehk segaja.

Viljavaheldus - igal aastal erinev taim; sümbioos - igal aastal sama taim.

Halduskaart - näitab kõiki kohti kaardil.

Inimkaasleja - inimese kasvatatud.

Aias elutsevad imetajad:

• lammas, siil ja veel üks lammas
• metssiga

Väga hea uudis

 Hommik läheb pimedamaks ainult 8 minutit. Õhtu enam ei lähe! Viie päeva pärast läheb valgemaks hoopis!

Nii äge! 😍

Loodusteadmisi e. Õpetaja on õel!

Tänase tunnikontrolli vastustest sain teada, et

• kiritigu paljuneb rasedusega;
• linde peletatakse marjaaiast kassetilindiga; (kirjavigadeta kujul täiesti mõistlik vastus, isegi kui lindilehvimise kõrval mõnd konkreetset muusikapala silmas peeti. "Kasetilindiga" tekitas hetkeks väikese kimbatuse) 😉
• varblasepoeg toitub läbinäritud marjadest ja ussidest; 🐦
• talvine lindude toitmine peab olema järjepidev, sest muidu... nad lähevad ära; (mis pole ka üldse vale) 😊

Õige rikkalik ja läbimõeldud menüü kujunes küsimuse "Millega toidetakse siile talvel?" juurde. 😁

Nt kuivatatud putukad (kust sa talvel neid värskeid ikka võtad!) 

Leidus ka kaks täpsemat vastajat. Üks, kes teadis, millega siilid talvel tegelevad ja teine, kes raske südamega vastamata jättis. 😊

Õpetaja üht eeldatud vastust  - sondiga - ei tulnud. 😁

Postitust aitasid illustreerida noorkunstnikud Romi ja Heleriin.

Mida õpid noores eas...

Ma enam nii noor pole.
Ei saa lubada, et eluaeg mäletan.
Pean üles kirjutama.

Kogunenud põllutarkus:

VILJAVAHELDUS
Ühel põllul mitu eri taime.
Põllukultuur viiakse suve jooksul erinevatesse kohtadesse kasvama.

BIOTÕRJE
See ajab putukad eemale.

KEEMILINE TÕRJE
Näiteks, kui sul on porgandi lehtede vahel sääsed, siis see ajab need ära.

MAHEPÕLLUNDUS
Kui sa kasutad sõnnikut ja kohvipaksu.

MAHEPÕLLUNDUSE VÕTTED
Kuhugi vahele külvati mõni sibul.
Putukad väetavad.

LIBLIKÕIELINE TAIM
Neil on liblika moodi.
Taim liblika õiest.
Porgand, kus lehtede vahel on sääsed.

(Assortii kontrolltööde vastustest.)

Õhtune vabaõhuüritus suitsuanduriga

Huvitav, kas sellest oleks abi, kui mõni ajudega inimene suust suhu hingamist teeks?

No see teada-tuntud surnud ring: mälutabletid ei aita, sest pole meeles neid võtta.

Otsustasin tagumist tuba kütta. Põnnid tulekul. Aga kui pikalt pole köetud, ei kipu ahi tõmbama. Isegi tuha võtmise ajal köhis suhu.
Tegin akna lahti. See aitab.

Koer oli veel ühe õuetuuri eest maru tänulik, jooksis kõik põõsad jalust maha.
Tühjendasin tuhaämbri ja tõin korvitäie puid.

Esikus märkasin, et eilne kartulikoti teise kohta tõstmine on põrandale mulda tekitanud. Pühkisin ära.
Koer tahtis tuppa.
Kass tahtis õue.
Mina tahtsin süüa.

Vahtisin ohates, kuidas kartulitükid leiges vees suplevad ja pliit vaevaliselt soojeneb.

Meenus, et üks kink on pakkimata.

Huvitav, kas kartuleid peab supi jaoks kindlasti keetma? Kergest kuumutamisest ei piisa?

Orhideel on leht kollaseks läinud. Liigne või vähene kastmine? Lihtsalt sügis?

Ei viitsi täna tagatoa ahju kütta.
Puukorvi võiks ikka sinna viia. Samas. Hingedepäev. Paneks küünla põlema? Kas mul on küünlaid? Kus?

Hm. Elutoas on mingi imelik hääl. Nagu mingi krabin. Nagu baarikapi poolt. Mul ei ole seal ju midagi peale morsiklaaside. Tühi kapp tõmbub janust kokku ja krabiseb?

Ei tule nagu kapist. Nagu kuskilt mujalt tuleks... Sellist krabinat tekitavad maanteel sõitvad autod. HELDUS, MUL OLI KÕIK SEE AEG AKEN PÄRANI???

Seda ma imestasin, miks täna toad soojaks ei lähe. Need ka mitte, mida teine ahi kütab.
Nüüd ei jää midagi muud üle, tuleb see unustatud ahi ka tööle panna.
Panen.

Akna panen ka LÕPUKS OMETI kinni.

Mingil hetkel selgub, et ilmaaegu. Tagatoa uksekardinat kergitades lööb suits rusikaga näkku.
Et siis ikkagi ei hakanud tõmbama.

Avan aknad.
Kõik.
Ah ei. Esiku väiksem aken pole avatav.

Ootan põnevusega, millal suitsuandurid tööle hakkavad.
Unistagu ma edasi.

Mh. Ok, ma olen neid paar korda sussiga visanud, aga praegu võiks olla elu ja surma küsimus!

Koer nõuab õue. Miks ka mitte. Seal ei saa olla külmem kui toas.

Kui pilt veidi selgineb ja arvan juba, et mõne akna võiks koomamale lükata, hakkab sireen huilgama.
Ju siis lihtsalt pikaldane. Perenaisesse.

Saan aparaadi suure surmaga ülevalt kätte, aga too ei mõtlegi vait jääda. Õues lõpuks rahuneb. Jalutame ümber maja ja vaatame, kuidas õhk toas vahetub: soe ja suitsune väljub, külm ja selge siseneb.

Värske õhk pidavat kiiremini soojenema.
Tahaks loota.