
Väga suur oli... sõbranna kergendus, kui ta aru sai, et see vari ei kuulu talle.

Teised arvavad...


Väga väikesed saared kinnitatakse mere põhja külge postidega.
Loosse mittepuutuv bussireisija
e-pilet
Lasteaiale kingiti mänguasju. Minu lemmik on see kontsõrmedega elukas. Kui kätest värav avada, tulevad nähtavale kaootiliselt vedelevad inimluud. Nii nummi! Avaldasin soovi see endale saada. Kui veel heli- ja valgusefekte lisada, võiks sellega igasugu vahvaid asju mängida. Näiteks, et koletist tuleb toita K-ga algavate loomadega (kass, koer, karu, kaamel...)
Oijah, see on hooaja kohustuslik komponent, nagu nartsissipeenar ja päikesepõletus. (Mul kõik kolm olemas!) :D
Keel üles.
Keel alla.
Kordame seda kuus korda. Väga tubli.
Keeleliblikas.
Töö tiibadega - üles, alla, üles, alla.
Ja ongi viimane harjutus: keelelappamine. Murrame keele kokku.
Edasijõudnud - veel üks kord kokku.
"Noh, ma olin ju ka alles laps, kui seda joonistasin."
Alles hiljuti, emadele pühendatud peol, alustas teise lasteaia juhataja üritust Koidula luuleridadega:
Igaüks oma aja nägu nägus
või näotu.
Mida kõike ei anna majast vormida - pläskut, tordikarpi... ehk ka tuhatoosi ja heeringavaagnat?
Mida hooned ise asjast arvavad?
Muidugi võib ka õue jalutada.
Kunstlilled reeglina mulle ei meeldi. Need aga küll.
Selle viimase "õiekese" leidsime kaasaga paar nädalat tagasi Kalamaja kalmistupargis ukerdades.
Kui nüüd ausalt ära rääkida, on tegemist loosungitega lasteaia kevadetendusest, fotod lavastatud ja kõik majas olijad rõõmsad ning rahul. Miks ei peakski? Hiljemalt ülehomseks saab uus mänguväljak valmis! :D
Klaasike Vanaemaga.
See-eest leidsin ampsu, mis 100 grammi kõrvale käib
ja ühe liba-prassingu pildi Molly Malone´s. Kahtlustan, et kaasa joogi nuusutamisest kaugemale ma ei jõudnud ja topsi sisu on usutavasti Guinnessi õlu.
Räägin napi joogisaagi kompenseerimiseks ühe loodusloo.





Ei tiirutanud me täna tiibade plaginal pealinna kohal ega ole meie külge pesaelu jälgimiseks veebikaameraid kinnitatud (ptüi-ptüi-ptüi üle vasaku õla).