31 January, 2009

24 January, 2009

Suure jahil



Aega pole üleüleüldse, fotokat ka, aga püss juba seljas. Seepärast võtan pildi, mis kohe käepärast. Millel kujutatu oli ise nii suur, et seda veel suurendada tundus lihtsalt kohatu :D



Teised jahimehed

Ütlen arusaamatuste vältimiseks, et see ei ole minu ega mu tuttavate looming, vaid eksponaat jõulukuiselt piparkooginäituselt

Ägin

Palgapäev küll kaugel ja laua all kõlgub ainult kolm paari jalgu (ühed neist mu enda omad), aga enne, kui õhtu veel korralikult alatagi jõuab, on mul üsna sama tunne...

"Emme! Ma unustasin oma omleti enne söömata. Ma ei tahagi seda enam..."

22 January, 2009

"Mis asi on ROSIN?"

Ee... hm. Rosin. Rosin. Kuidas see vene keeles oligi? Kuivatatud viinamari. Sellest teadmisest pole vist kaheksa-aastasele kasu? Või on?
"Seda pannakse mõnikord saia sisse. Pisike, pruun, ümmargune... ee... magus..."
No appi! Ise saaksin aru või? Millal minagi viimati rosinasaia sõin? Milles teda veel leidubki...
"Kissell! Kisselli sees on ka rosinad. Pisikesed," vormin püüdlikult näppudega õhku.
"Kissell? Mis on kissell?"
Kas seda öeldakse kah vene keeles miskit muud moodi?! Neil on populaarsem see... see... Kuidas seda magustoitu kutsutaksegi, noh, pruun vedelik, õunad, ploomid ja rosinad sees? Rosin. Rosin...
"Kompott! Kompoti sees on rosinad. Pisikesed, ümmargused, pruunid," veeretan sõrmi.
"Aa! Ma tean küll! Ei saa praegu vene keeles ütleda!"
Huh. Hea, et niigi läks! Aga mina ikka ei tea. Kuni vahetunnini ei tea. Vaevab kohe!

Изюмина — oтдельная ягода сушеного винограда :D
Appi! Aga võib hoopis olla, et кишмиш või коринка. Mis ma nüüd lapsele ütlen? :P

21 January, 2009

Norra talv

"Emme! Tead, Norras on ühes kohas nii, et pool aastat on öö ja pool aastat on päev!"
"Uskumatu!"
"Kuidas nad suudavad pool aastat jutti magada???"

Teismelise mure

Koolipäev hakkas õhtusse jõudma, kui uksest lendas sisse üks kuuenda klassi blond kaunitar. Prantsatas toolile, jälgis ümberkaudseid uurival ilmel ja ohkas nukralt:
"Inimesed ei oska enam väärtustada oma ilusat emakeelt!"
Nii see puu välja surebki :(
Või mis. Üksik haljas oksake ju siiski leidub :)
http://www.fennougria.ee/public/.thumbnails/keelepuu_550x419.jpg

20 January, 2009

Alias


"Mis asi on see, kui poiss tüdrukut armastab?... See on siin, ei, siin pool!" (süda)

"Mis asi see on, kuhu kohta saab suuri fotokaid panna?" (käekott)

"Mis asi see on, kuhu saab sisse tõmmata?... Tigu ja kilpkonn lähevad sinna." (teokarp)

"Mis asi see on, millega saab eluohtlikke trikke teha?" (rula)

"Kes tuleb öösel ja võtab sult asju ära?" (röövel)

"Mis on põhja pool, aga ainult ei lenda?" (pingviin)

"Mis asi see on, millega näidatakse koolis tahvli peal?" (väike sõrm)

Vot nii!

19 January, 2009

Kes ma olen ja kus ma olen?

Praktikad on alati hirrmus põnevad, aga kaunis väsitavad ka. Nii väsitavad, et sõnad suus sassi minema kipuvad.
Juhendaja soovitas, et üleval õpetajate toas on võimalik paar puuduvat töölehte välja printida. Ühtlasi tutvuksin koolimajaga ja võitleksin lampjalgsuse vastu.
Teise korruse koridoris tuli mulle vastu keegi naisterahvas. Tundus, et tähtis tegelane.
"Kas minu juurde?"
"Ee..." alustasin vastuse vormimist, aga püramidaalteed läksid ekstrapüramidaalsetega sõlme ja impulss asutas end kusagilt teist kaudu tulema. Otsisin viisakat moodust vabandamiseks, et ega ma täpselt ette kujuta, kellega nüüd kokku juhtusin, ja et otsin õpetajate tuba, mis peaks siin läheduses varitsema. Selle asemel kuulutasin aga avala naeratuse saatel, et ega ma ise ka täpselt tea, kes ma olen ja kust tulen.
"Aga astume siis minu kabinetti ja üritame selle koos välja selgitada," juhtis proua mind kindlal käel ja rõhutatud sõbralikkusega ühest uksest sisse.
Küllap ta on koolitatudki niisuguseid üksildasi uitajaid, kes kuidagi administraatorilauast mööda hiilinud, rajalt maha võtma.
Teisel katsel sain õigest lauseotsast kinni.

Täna öösel ärgates haaras pilk üle õla mingist tundmatust mööblitükist.
Tallinnas sellist asja pole. Ei kaasa kodus ega praktikakohas. See ei pärine Tartust.
"Kus ma olen???"
Kodus.
Raamaturiiul, mis enamasti ikka sama koha peal seisnud.
Kodus??? Uskumatu. Selle peale ei taha unigi tulla.

18 January, 2009

Otsi uusi blogituttavaid! / meem

Tiia viskas meemi.

Reegelid:
1. Leia oma vanadest blogikirjutistest teemad, milles kajastuksid järgmised sõnad/ teemad ning lingita need.
Sõnad oleksid: pere; sõprus; armastus; mina ise; mida iganes (vabavalikuline teema, mida tahaksid esile tuua).


2. Anna 5:le blogipidajale meemi "teatepulk" edasi. 2 neist peaksid olema Sinule uued blogitutvused.
Anna meemisosalemise teade ka blogipidajatele, näiteks kommentaarilahtrisse.

3. Meemi saanud blogipidaja kopeerib reeglid ja lingitab talle meemiulatanud blogi.

Täitsa minu teemad, eks! :D
Niisiis

1. PERE
Tagasivaade aastasse 2007. Kõige öelduga ka täna 100% nõus. Kuud on vaid aastatega asendunud :)

2. SÕPRUS
Hämmastav, et mul on ikka veel sõpru. Isegi tema! :D

3. ARMASTUS
Muutusteta :)

4. MINA ISE
Tol päeval siis niisugune :)

5. VARIA
Minul siis - töö

Ettevaatust! See röövib jubedalt aega. ;)

Lähetused:
Tegelinski
Trulla
Sjgelle
ja võõrastele ustele koputades
Kaisa
Silja

Vabandust, et niimoodi võhivõõras ja vastu ööd. Võin vabalt hommikuni trepi kõrval magada ja üritan siis uuesti :D

Tore liikumismäng säästukaardi vahetajatele

http://www.apotheka.ee/gfx/public/saastukaardi_pilt.jpg
Suve lõpu poole hakkas säästukaart streikima. Polnud teine veel kuigi vana, aga ju siis sattus selline laiska nahka. Alguses vahel ikka veel võttis vedu, aga septembris ei noh ega jah. Läksin siis kunagi, pakun et oktoobris (ega iga päev linna satu ja kui juhtud, pole alati aega) Kristiinde, infoletti kaarti vahetama. Natuke küsiti raha ka. Oli valida, kas kaotamise või rikkumise eest. Polnud just nagu kumbagi teinud, aga kui juba valida anti, võtsin rikkumise.
Kästi paari nädala pärast küsima tulla.
See sobis hästi, sest mul hakkas siis praktika. Esimesel praktikapäeval põikasin ühtlasi ka Kristiinesse sisse, aga veel ei olnud valmis. Noh, ega midagi, vaene praktikant nagunii suuremaid ostusid lubada ei saa. Lükkasin kaardi järel käimise praktika lõppu.
"Ei ole veel valmis!" teatati murelikult. "Tulge nädala pärast."
No ei olnud võimalik minna. Kooli- ja tööasjad. Järgmise visiidini kulus oma kolm nädalat.
"Ei ole veel valmis! Tulge nädala pärast!" soovitas lahke infoneidis.
"Misasja??? Ma ootan oma kaarti varsti 2 kuud!"
Nüüd asus otsingutele rohkem rahvast. "Jah, näitab, et on tulnud, aga ei, ei ole kusagil. Teeme uue."
Seekord raha ei tahetud. Nii armas.
"Tulge paari nädala pärast!"
Küsisin, et kas kaasa saab kätte. Mul vaja koju ära minna, tea, millal jälle satun tulema."
"Ikka saab!" lubati vastutulelikult.
Paari nädala pärast helistas kaasa, et ei ole veel valmis.
Siis, et on tulnud küll, aga ei leitud kuskilt. Tehti uus taotlus.
Nüüd teatas kaasa, et
...kästi paari nädala pärast tulla.
Mulle see mäng enam väga ei meeldi, aga pooleli ka jätta ei raatsi :D

Pühapäev loomaaias

Ettevaatust, mitmesuunaline liiklus!
Orav. Hirmuäratav, aga ohutu.
Jõehobu. Piinatud. Külmkapiuksel.
Kass. Täiesti pöördes!Kilpkonnastu. Väga majesteetlik.
Summi. Kõige tolmusema tagumikuga summi, keda mul on olnud au kohata :D
Aga kes mina olen? Totaalne muutumine :DEi tea, kas ma nüüd tegin õigesti, aga ronisin kah jahimeeste sekka. Ise selline algaja. Ei kõlba ajajakski :)

Oi, varastasin ka veel. Esimene pilt on kaasa tehtud, kui nüüd natuke meenutada.

16 January, 2009

"Emme, ega sa rohkem enam ära ei lähe?"

"Mis siis juhtus?"
"Näiteks Mamma ei lubanud ju täna mind üldse õue!"
"Soo! Miks siis?"
"Sest, noh, ma käisin natuke käna ja tegin käele haiget."
"Kus?"
"Seitel ronis puu otsa ja mul ei jäänud muud üle, kui talle järele ronida."

Seitel
ja
ronija

15 January, 2009

Jeee! Ma tegin seda! Jälle!!!

Tegelikult on 2 tundi veel anda, aga looodetavasti ei taba mind paari tunni jooksul mingi viiruslik nürimeelsus.
Õpilane Kiir suutis viimasel ööl end kokku võtta ja kirjutada 10 (loe: K Ü M M E) konspekti. Loomulikult olid olemas visandid, mida tunnis teen, aga õnnetuseks sattus mulle nii fantastiline juhendaja, et põhimahv läks uute töölehtede ja mängude loomisele. Loomulikult mitte midagi nii uhket nagu mõned, aga lõbu jätkus mitmesse tundi ja ega need mängud siit ju kuhugi kao :)
Kui te enne õhtut uudistest kuulete, et Mustamäel varises üks külatädi keset päeva kooli peatrepile ja magab seal nüüd õndsat und, siis arvatavasti olen see mina, aga mu unenäod saavad olema ilusad. Mul on praktika tehtud. Ja ma võin magada kas või ... homse varahommikuni.

14 January, 2009

Mulle tundub, et abikaasa kahtlustab midagi

Midagi seesugust, et keegi elab veel tema korteris. Kindlalt ei tea väita, aga koju jõudes on kraanikausis tühjaks söödud supitaldrik, majapidamisriistad sisse lülitatud, asjad muudavad kohti ja mis kõige kahtlasem - magama minnes noriseb tekk rahulolematult ega taha kuidagi ulatuda korraga kurgu ja varvasteni.
Aga teisest küljest. Arvuti tuleb toast esimese kutsumise peale ise hommikusse unepesasse. Ja veel... ee... headest asjadest rääkides, on üsna tõenäoline, et see viirastuslik element kaob majapidamisest enne, kui kuu on alla 60% täis.
:)

Päikesepoisid?

Pidin juba peatusest mööda marssima, sest inimtühi paviljon lubas arvata, et buss on just lahkunud. Siiski-siiski! Katuse all pingil kössitas paksude prillide ja väsinud silmaalustega papi, kelle jalad pingilt väga maha ei ulatanud ja seega silmale märkamatuks jäi.
Otsustasin oodata.
Korraga kostus tema poolt heli, mida vileks on raske nimetada. Pigem kahtlustan ma, et niisugust häält teevad mingid öisel ajal enesekaitseks mõeldud alarm-asjandused. Kuna ta ei korranud, jäi kontrollimata.
Ligi astus lustlik, vähehammastatud mees, roheline jope poolde säärde ulatumas.
Mulle roheline meeldib, lõbusad inimesed ammugi.
"No tere röövel, mõrtsukas või mille pärast sa ära olidki!" pasundas esimene papi.
"Vägistamise pärast!" kiitis teine laia muhelusega. "Kaheksa aastat istusin!"
Näis, et tollane rõõm oli ikka nii suur, et jätkus veel tänasesse.
"Tead, mis mul juhtus," üritas esimene taadu juttu oma elu peale juhtida. "Sundüürnikena läheme ju reedel uude kohta. Asjad kokku pakitud, elame kastide otsas... Aga tegelikult ma võitsin! Sealt on palju lihtsam poes käia!" säras ta.
"Naist tahaks," ohkas teine omasoodu. Tea, kas oli just välja lastud?
"Ära taha naist," õpetas mees, kel naistega kogemusi kaheksa aasta jagu rohkem. "Ta võib olla sul pisikene, aga õelust täis, nii et paneb suure mehe oma tahtmist täitma."
"Oligi väike," osutas naistelemb käelabaga kuhugi oma rinna alla.
Pilguga mõõtes siis nii kuueaastane.
Õnneks tuli buss. Papi, kelle olemasolu mind seda ootma jääma julgustas, istus rahumeeli edasi. Kes teab, ehk istub iga päev hommikust õhtuni. Mulle see peatus igatahes enam ei meeldi. Tore, et pole sinna rohkem eriti asja ka.

10 January, 2009

Valge kinda päev

Laupäevased pannkoogid küpsetatud, linnud toidetud, kass silitatud, oli aeg suunduda tõsisemate tegemiste juurde.
Esmalt käisime suusapõnn-pesamuna pöialt kipsi panemas.
Nii noort arsti ei ole olemas! Ja ta oli emo :D
Väga rõõmsameelne emo!
"Nüüd on kolm nädalat kõik väga hästi," muheles arstipoiss Reigo, kui põnni pöial OK-asendisse sai seotud. "Ja see viimane mägi katsu edaspidi vahele jätta!"
"Sa pead mulle käpikud ostma!" hädaldas põnn.
Nõup! Meil on täitsa uus pajakinnas! :D
Põnn sööb nüüd köögis kahe suupoolega kohupiima, hapukoort jm kaltsiumirikast kraami, et luud kiiremini kokku kasvaks. :D :D :D

"Hakkame jooma!"

otsustasime sõbrannaga, kes minust tublimaks osutus ja end esimesena kodust välja ajas.
Põhjust jagus: reedene õhtu, üht-teist vaja hingelt maha loputada ja seda, mida juua, kah värskelt kapp täis varutud.
Mis hingel?
Nihelesin nädal otsa toda ebamugavat poeskäiku meenutades. Joogipoolisele lisaks õnnestus tookord leida pada. Malmist. Üle 4 l avarust. Kaanega. Hind alla 150 kr. Mis sa veel tahta oskad! Mul on nüüd uus pliit malmahjuga ja uus ahjupott. Jee!
Pott oli riiulis ainuke ja taara mitte kõige parema tervise juures, mina aga käsitsi linlemas. Kuna müügisaalineidusid silma ei hakanud, palusin kassaprouat: "Kas oleks võimalik aidata karpi kuidagi kindlustada, et see tassides laiali ei pudeneks?"
"MINUL küll millegagi siduda pole," turtsatas tädi. Minu jahmunud ilme peale leebus pisut ja soovitas: "Minge küsige alkoholiletist, ehk neil on nööri."
Ok. Ei tahtnudki nagu rohkem kellegi poole pöörduda. Pealegi oli juhatatud leti ees kenake järjekord.
Mossitasin tagasihoidlikult. Kas mul on laubal kiri: "Maalt. Mõnitage!"?
Tundub, et on. Ajal, kui ma oma kastrulit pakkisin (ise ilutegija!), avastas järgmine ostja lindiorva takerdunud kohukese.
"Kas teil nagu ÜLDSE sularaha ei ole?" hõigati kassast, justkui oleksin üritanud maksmata minema joosta või avaldanuks ma enne tungivalt soovi kaardiga maksta... või mis iganes.
Mulleniimeeldibsellinetähelepanu. Tänan.
Jookidest.
Need olid niiii pilkuköitvates pakendites, et lihtsalt ei saanud ostmata jätta.
Ega ma arvanudki, et 10-11 kroonisest karbist midagi jalust rabavat kooruks, aga halb see ka polnud. Too rohelise paki bergamot lõhnas lausa paljulubavalt. Arvestades, et olin üksi juba algust teinud, jõin õhtu kohta ~1,5 l teed. Sidruni ja kõrgekvaliteedilise ökomeega :D
Chelton!

05 January, 2009

Aasta esimesed mured

"Õpetaja, õpetaja! On ju, "hetero" ei ole ropp sõna?"

04 January, 2009

Akna taga

"Mis passid seal! Viska jope selga ja tule meie sekka! Ilus krõbe talveilm, tea millal sihukest jälle saab!"


Meie igapäevane elu ehk kuidas plaanidest kinni pidada

Reedel oli kavas sõita Tartusse. Konspekte ära viima. See, kas sõit toimub hommikul või õhtul, sõltus asjaoludest. Asjaolud kujunesid selliseks, et pärast konspekti läbivaatust sõitsin hoopis pealinna. Leidsin vajalikud inimesed ja sain vead parandatud. Selgus, et Tartusse polegi tarvis. Tore sõber lubas ise ära viia, kui talle mapi lepitud ajaks rongijaama organiseerin.
Lepitud ajal algas kinos ahvatlev film, nii et lükkasime kohtumise tuleviku peale edasi.
Seni, kui söömas käisime, said piletid otsa. Jaama enam hästi ei jõudnud, kole külm oli ka. Eelistasin tukkuda kaasa töökohas kapinurga taga (sudoku lahendamise ettekäändel), kuni ta mult sihituid kriipse vedava pastaka käest päästis ja mu enda kõrvaltoa diivanile transportis. Kinno jõudsime ka. Järgmisele seansile.
Hommikul sättisime end Rakvere poole teele. Põnnidele lubatud pereüritust üritama. Varakult.
Buss oli veel varasem.
Järgmine buss läks 1,5 tunni pärast.
Rakveres oli lillepood ära varastatud. Leitud lilleneiul oli vä-ga palju aega. Pirukamüüja jälle kuulis valikuliselt või keeldus põhimõtteliselt mitterakverelasi teenindamast.
Juba rahutuks muutuvad põnnid juhatasid meid veekeskusesse, mis oli rahvast ääreni täis ja meile lubati aeg alles 2,5 tunni pärast. Super!
Õnneks helistati ca poole tunni pärast ja tohtisimegi oma kummipardid täis puhuda.
Vees oli loomulikult väga lahe. Suplesime kaasaga esimeste atraktsioonideni ja et põnevam oleks, kaotasime tema abielusõrmuse ära.
Selgus, et endalegi üllatusena on kaasa väga osav sukelduja. Roomasime terve perega mööda basseinipõhja nagu akvaariumiteod, noppisime üles mõned lahtiligunenud kahhelkivitükid ja leidsime paar toredat abilist, kellele abikaasa entusiasm külge nakkas.
Lootusetu!
Lõime käega ja rändasime järgmiste veemõnude juurde, aeg-ajalt kontrollimas käies, et mis oleks kui...
Ei kedagi!
Nördinud sõrmus, kes avastas, et pole teema nr 1 ja keegi temaga rohkem peitust ei mängi, libistas end ühel hetkel põnn-mediumile varba otsa. Müstika!
Sulistasime aja täis ja bussitasime Tallinna poole tagasi, aina tublim hea sõber lubas lahkelt jaama vastu tulla ja meid autoga koju sõidutada. Vähe sellest! Tuligi! Lahkelt naeratades ja läki-läkikõrvade lehvides.
Mida pakud ootamatule külalisele kodus, kust oleks nagu maavärina tõttu lahkutud? Jääkülma tuba, selga ronivat kassi jt ebamugavusi (koonerdaja ma ei ole!)
Õnneks avanes mõneks ajaks võimalus pakkuda soojemat pinda ja ilusamaid inimesi :D
Lahke võõrustajana kamandasin paari tunni eest magama saanud külalise hommikul taas jalule, et ta kaasa rongile viiks. Viimasel hetkel turgatas sõbrale pähe, et ehk ma annaks konspekti ka, mille pärast nagu üldse tuldud sai.
Tark mina!
Seekordse minekuga läks märksa paremini kui eelmise hommiku Rakverre sõiduga. Nad nimelt näinud oma silmaga rongi tagatulesidki!
Järgmise rongi väljumiseni jäi veidi üle tunni. Kannatas kallis külaline veel tunnikese meie (õigemini küll vaid kaasa) head seltskonda. Siis tuli sõnum: "Raporteerin: kolisin autost rongi. Musi!"
Hingasin kergendatult.
Siis tuli kõne. "Ee... kallis, kas Sa mäletad, et ma andsin veekeskuses kõik raha sinu kätte?"
Mäletan, miks ma ei mäleta!
"Kas sul siin läheduses ühtegi tuttavat ei ela?"
Njaa. Kolme minutiga ärgata, riietuda ja jaama joosta? Kahtlen. Ma ei suuda nii kähku kedagi meenutadagi.
Mingi lahend ehk ometi on. Ehk saab netis üle kanda või Tallinnas maksta või...
"Rääkisin piletimüüjale ausalt ära, et kõik raha on naise käes," tunnistab mees veidi hiljem. Eks hiljem kuule, kas tuli tal selle asemel aknaid pesta, prügikaste tühjendada või kuidas täpselt asi lahendati.
Aitäh, Tartu! Tule aga jälle, kui julged! ;)

02 January, 2009

01 January, 2009

Linnumääraja

"NÄÄ-NÄÄ!" sihib kaasa näpuga aknasse.
Jälle uus külaline - rohevint.Noh, temaga on suhteliselt lihtne. Aga kes see on?Põhja-, salu-, taiga-, soo- või musttihane?
Uurime.
Must ja taiga langevad välja.
Põhja on hallim ja kohevam kui soo, aga salu on pruunim ja siledam kui põhja. Aga soo- ja salutihane? Kuidas neid eristada?
Aa, et pole vajagi. Põhjalikumal lugemisel selgub, et soo- ehk salutihane. :D
Kohev? Kohev! Järelikult põhjatihane. A samas tundub nagu pruunikas?
Salu?
Aga pea nagu ei läigi?
Põhja?
Salutihasele meeldivat lehtmetsas?
Et siis ikkagi salu? ;)
Sootihased minna nii julgeks, et tulevad peost sööma. Aga niipalju kui mina olen neile süüa viinud, pole tuldud. Et siis ikka põhja?
"Ja üleüldse, äkki käivad siin kordamööda ja ma jäängi määrama!"
"Oleks kõrvuti, paneks kohe paika."
"Salutihane teeb pesa olemasolevatesse õõnsustesse ja muneb 5-12 muna. Põhjatihane õõnestab ise pehkinud puudesse pesa ja muneb 7-9 muna."
"Mis sa kavatsed selle järgi määrama hakata või? Vali oluline tunnus ja otsusta!"
"Põhjatihasel moodustub hoosulgede valgetest servadest tiivale valkjas kolmnurk, mida salutihasel pole."
PÕHJATIHANE!

Aasta vahetub

"Mulle tuli äkki meelde, et... ME OLEME ABIELUS!"
"Et mõttekäik milline? Miks see naine siin on? Ta elab siin. Miks siis mina siin olen? See on MINU naine!!! AAAAAARH!" :D

"Ma ei saa ikka lõuna-aafriklastest üle ega ümber."
"Pudeli järgi otsustades eelistad valgeid?"
"Erinevaid veine on joodud: punast, valget, roosat, rohelist. Aga musta? Pole kohanud."

"Ma ei tea, mis see on, aga muusikasse ta küll ei lähe."
"Ee... liiga kiire mu jaoks! Ma pole kunagi eriline tantsija olnud."
"Kas me tantsime???"

"Veel oliive, musi?"
"Küll ma jõuan."
"Varsti lihtsalt ei ole."
"Siis joon marinaadi ära."
"Siis teeme võidu?"
"Sa lihtsalt ei tea, et köögis on veel!" :P

"Mm... Mandariin oliiviga! Huvitav mõte!... Peab tunnistama, et mitte kõige parem."

Uusaastatervitus. Sõnumina. Nime pole, ainult number.
"Guugelda!"
Alibaba Manufacturer Directory.
Ok.
"Sulle sama, kaunis tundmatu," kirjutan vastuseks. Siis meenub, et see on ühe põnni uus number. Oeh. :D