Laste kiusamine on mul ikka hästi välja tulnud. Seekord siis sedamoodi:
Individuaaltund. 6-aastane noormees. Vastupidise tähendusega sõnad.
"Mina ütlen, et see maja on suur. Sina vaidled, et hoopis..."
"... väike."
"Mina ütlen, et tee on hästi lai. Sina ütled, et hoopis..."
"... kitsas."
"Mina ütlen, et ma olen väga noor. Sina ütled, et hoopis..."
Poiss tõstab silmad ja vaatab mind jahmunud ilmel.
Pikk vaikus.
"Ma ei ütle seda välja..."
Veidi hiljem.
Tegusõna. Umbisikuline tegumood. Poiss tabab ruttu, et siin on mingi süsteem ja õpetaja üritab jälle vahele võtta.
"Mida õmblusmasinaga tehakse?"
"Õmbleb?"
"Mida ajalehega tehakse?"
"Vaada...takse."
"Mida nõelaga tehakse?"
"Nõelatakse."
"Mida söögiga tehakse?"
"Süüatakse."
"Mida joogiga tehakse?"
"Joogatakse!"
Arvake ära, kas see kajastab igapäevast keelekasutust? Seda minagi!
Omadused. Toon näited:
"Kassil on karvad. Kass on karvane.
Seelikul on lilled. Seelik on lilleline.
Siilil on okkad. Siil on..."
"... ilus, puhas, rahulik!"
No comments:
Post a Comment