26 January, 2013

Pasknäär

Eile oli koolimajas sellest linnust juttu. Täna käis minu oma kohal. Sikutas toiduvõrgu oksale ja maiustas. Ahmas toidupala, ajas pea kuklasse ja kugistas alla. Vahepeal arvasin juba, et kinnitustraat annab järele ja lind lendab, võrk käevangus, metsa poole.

Hehee! Pasknääril aega küll. Kugistab pala alla ning vaatab sulle otse silma sisse, pea viltu ja must vunts muhelust täis.

Tahaks ju kõike kohe pildile saada!
Telefon on... teises toas.
Välja lülitatud.

Kaameral välk maha. Makro maha. Kus pasknäär on??? Ka maas. Vaatab üle õla, vuhiseb puuvõrasse, teeb noka puhtaks ja lendab oma teed.
Kiusaja! :)

Sääskede jooksuaeg?

Närvid on läbi. Pool ööd elasin justkui lennujaama kõrval. "Iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuuuuuuuu" ja "iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuuuuuuuuuuuu". Ime, et tiivatuul teki peale jättis.

Padi ühe kõrva kaudu teise surutud, kaks tekki üle pea, suutsin korraks isegi tukastada ja näha unes elektritrelliga hambapuurimist. Sest seal, hingamiseks jäetud mikroskoopilise õhuava juures, ta tiirutas. VASSSTIK VINGUJA!

"Kasi minema!" üritasin ennast nii suuliselt kui kirjalikult arusaadavaks teha. Täiskuuvalgust oli piisavalt. Lugemisega kehvasti?
Pilt on hommikune. Enne aknapesu.
Lülitasin tule põlema. Tema istub palmioksal ja teeskleb isast! Ärgu tulgu ütlema, et see oli serenaad ja suudlemiskatse!

Ei suuda ükski naisterahvas kauaks peeglist eemale jääda. Sääsk ees, mina järel.
Tema oli see, kes riidu alustas ja terariistaga mu nina torkis! Mina andsin ainult kõrvakiilu.

24 January, 2013

Erilise õhtu tunne

Mõnikord kohe tead: midagi on tulekul!

Hommikul sikutasin voodil teki sirgeks. Pesin kraanikausi tühjaks. Pühkisin köögipõranda puhtaks (tavaliselt ei jõua).
Töölt tormasin koju, pissitasin koera. Et erilisel hetkel poleks kuhugi kiiret.  Panin kähku ahjud kütte. Et erilisel hetkel oleks õdus ja soe. Pessu jõudsin. Midagi mugavat selga...

Saabuvast erilisest sündmusest andsid märku ka hõbedased jäljed, mis minust köögipõrandale jäid. Ei, ma ei fantaseeri! Elegantsed hõbetriibud tähistasid mu liikumisteekonda. Lisaks sellele, et ilus, sain justkui lahkumislehvituse silmapliiatsilt, mille Freddy ühel ülemeelikushetkel nahka pani. Kuidagi olin suutnud kuskil hõbedase jupi pliiatsisüdamikku endale talla alla muljuda.

Aga eriline hetk lähenes. Otsustasin selleks puhuks valmistada oma lemmikmagustoitu.

Ja siis see hetk saabus. Suures kaares lendas mikser üle köögi. Nii kaugele, kui juhe võimaldas. Tool. Lauad. Seinad. Aken. Kardin. Põrand. Juuksed. Nägu. Riided. Käed. Jalad. Koer...

Väga ilus õhtu. Koer puhas. Ise puhas. Köök puhas. Ainult kardinatega läheb veel tunnike... ;)

23 January, 2013

e-laulupidu ja teised toredad mõtted

Kõrv muutis Ö E-ks. Aga miks ka mitte! Iseenesest vahva mõte ju. Neti- ja laulurahvas, nagu me oleme. :D

Pesamuna teises vabariigi otsas kurdab, et teksad läksid katki ja uusi saapaid ka vaja.
"Raha on kõik sinu käes!" üritan kohustustest kõrvale hiilida. "Meie siin Freddyga elame kokkuhoidlikult kuivikuid süües."
"Olgu, tulen, siis saame koos metssigu küttima minna!" lubab Põnn.

Kahtlustan, et selleks on mingit luba vaja, aga unistuseks tore küll.

"Lahe! Sa tee vibu, ma nooled!"
"Hah! Mul vibu olemas!"
"Sead on ohtlikud. Läheks hoopis ja kaevaks lume alt siile?"
"Ma söön parem kuivikuid."
"Otsas!"
"A kuule! Müüme maja maha! Ma täna geos õppisin, et Aafrikas mingid marjad või maniad elavad hüttides, mis on tehtud puudest ja sõnnikust. Freddy teeb sõnnikut..."

Nojah. Ja meie kahe poolt on puuded.

"Ma kardan, et selle korteri eest kuigi palju raha ei saa."
"SMS-laen?"
"Surra saab ka valutumalt."
:)

Kallid sõbrad, kes te juba konserve pakite ja võileibu teete! See oli lihtsalt üks meie jõhkra pere igaõhtustest unejuttudest. Kõik on kõige paremas korras. Kõhud täis ja toad soojad. 
Ilusaid unenägusid! :D

19 January, 2013

Jeeeeee! Peaaegu nagu sünnipäev!

Leidsin päkapiku  kommilao! vedas, et meile selline hajameelne isend on sattunud! :D :D :D

17 January, 2013

Kes on kes?

See, kes kirjutab ilukirjandust, kuulub kirjanike kutseühendusse ja elatub kirjanikutööst, on kirjanik.
See, kes kirjutab peaaegu ilukirjandust, aga päriskirjanike loomingust väiksemates kogustes ja mitte nii ilusat,  enamasti tellimise peale ning tasuta, on amatöörkirjanik ehk lühemalt - kirjak. :D

16 January, 2013

Taas üks tore päev!

Põnn14 helistab: "Emme, kas sa poodi saad minna?"
"Mida vaja?"
"Meil läks suures toas pirn läbi. Ainult üks põleb veel." (Aga peaks põlema 6!)
"Vaata, ehk on kapis mõni pirn!" (Aeg-ajalt ostan neid hunniku.)
"Kas nad on seal kõik terved?"
"Noh, kui on kinnise karbi sees..."
"Ma ei julge!"
"Rahu! Kapis ja karbi sees ei ole nad reeglina ohtlikud. Aga kui kardad vaadata, pane ohutuse mõttes kummikud jalga!" (Lapsi on nii hea mõnitada. Ma ju sain aru küll, et ta pelgab: nüüd sunnitakse pirni vahetama!)

Bussis vestlevad kaks lasteaiasõbrannat:
"Mina hakkan suurestpeast Tallinnas elama!"
"Aga mina - Tartus!"
"Ma tegelt veel mõtlen. Äkki jään ikka koju."
"Miks?"
"Mul tuleb ju igatsus peale!"

Kodus mugime kolmekesi mandariine: põnn, mina ja Freddy. Kass ei arva sellest midagi. Nurub õue. Küllap kelgutama.

15 January, 2013

Näärikuu päkapikk

Eile ohkasin, et laps nõuab uusi villaseid sokke, aga pole aega kududa. Nädala lõpuks vaja. Ostsin poest mingid villasokilaadsed tooted.

Täna ilutsesid sokid lauanurgal. Lihtsalt. Heast südamest.

Ma kohe ei või. Olen nii liigutatud, et käisin pool päeva, sokid kaenlas ja rääkisin oma päkapikulugu ikka ja jälle.

Nüüdki veel ei suuda lõpetada. No hiiiiiiiiiiiiiiiiiiglama armas ju!

Need toredad kudumid leidsid õnneliku omaniku ja olid väga oodatud. :D


13 January, 2013

Mõrv keskpäeval

Ei tea, kas minu silmarõõmule ei sobinud kuuse naabrus?  Igatahes avastasin, et jõulukuu jõulupuu taga veetnuna on ta nüüd silmini parasiite täis. Nuuts! Minu võrratu ja tohutu vesipalm.
Inetu muidugi, et nii lihtsakäeliselt prügimäele lennutasin, aga avanenud pilt oli võrdlemisi jube.
Olgu lumi sulle kerge!

12 January, 2013

Kodused jutud

"Miks sa mulle seda teed?" ahastan pliidi ees.
"Mis on?" küsib Põnn14 kõrvaltoast.
"Tuli ei lähe põlema. Ma juba mitmendat korda üritan."
"Rääkida. Miks sa arvad, et see aitab?"

"Tead, et Freddy täiega urises öösel köögis. Ma mõtlesin: appi, nüüd on meil keegi korteris. Võtsin teki ümber ja tulin vaatama. Õde oli õhtul toidukoti põrandale jätnud, kana oli kotist väljas ja Freddy kaitses teda kassi eest!"


Õues oli vilu. Termomeeter näitab -15, aga paljasääri väga kaugele jalutada ei tahtnud. Õnneks koer ka mitte. :D

10 January, 2013

Hingelised traumad

"Kas üldse on võimalik last niimoodi suureks kasvatada, et tal poleks ühtki hingelist traumat?" ohkab Põnn22.
"Mina sain oma trauma, kui te läksite issiga poodi ja jätsite minu koju. Ma ei tahtnudki poest midagi, tahtsin lihtsalt kaasa sõita."
"Mind jäeti ka. Ootasin akna peal ja vaatasin kella. Ise ei tundnudki veel kella."
"Mina mäletan, kuidas ma püksi pissisin," tuleb uus meenutus. "Hüüdsin, aga ema ei tulnud. Vetsuukse sain ise lahti, aga potile ei ulatanud..."
"Või see kakaokrõbinate piim! Kõige parem osa selle söögi juures! Ja siis tuli vanaema... ja kallas selle oma kohvi peale."

Vaesed lapsed. Ime, et nad üldse nii normaalseteks on kasvanud! :D

04 January, 2013

Võhik võõrsil

Avastasin aasta lõpus, et pangakaart aegub.

Pikkamisi meenus, et novembris või detsembri alguses tuli vist küll mingi pangateade, aga ei mäleta, et oleksin seda lugenud. Ju läks mõte mujale.

Asjalikul inimesel oleks selle aja peale juba uus kaart taskus olnud. :)
Mina lahendasin olukorra enda jaoks nii, et võtsin kogu sularaha automaadist välja. Võimalikeks mustadeks päevadeks. Nojah. Ega seda palju olnud. Valvasin hoolega, et linnasõidu raha ära ei kuluks.

Mõtlesin, et oleks eelnevalt arukas pangast küsida, kas ja kust kaardi kätte saab. Aga ei olnud nagu õiget hakkamist. Otsustasin, et lähen parem ise kohale. Et kui saan kätte, siis saan. Kui ei, jõuan enne pankrotti veel viimast korda linna ära näha.

Bussis oli tore. Inimesed jagunesid kahte leeri: mornid (need, kelle pileti hinda tõsteti) ja õnnelikud (need, kelle pilet läks 1-2 sendi võrra odavamaks). No ja siis mina, kellel polnud õrna aimugi, kui palju pilet enne maksis, aga mul on ööpäevaringselt napakas naeratus näol.

Õnnelikud uskusid, et odavam pilet on nende erilistest voorustest ja väljavalitusest tingitud. Mornid kahtlustasid, et neid jälitab varases lapsepõlves alanud kius ja ülekohus. Mina lootsin, et see asjandus, mille külge ma sukkapidi rippuma jäin, ei tekitanud väga suuri kahjustusi mu säärevarjudele. Eest paistis õnneks kõik korras ja vaevalt keegi mulle tänaval järele vaatama hakkab. No ja kui vaadataksegi, teeks see ainult tuju paremaks, sest vaevalt mul siis enam põhjus meelde tuleb. Kui just külm ei hakka.

Veel mõtlesin ma, et praktilise vanaemana ostan pojale sünnipäevaks pissipoti. Mõtlesin ka, kust ma seda ostma lähen.

Kui ma parajasti ei mõelnud, noogutasin naaberküla vanamemmele, kelle koera jalad on nii haiged, et ta arsti juurde minna ei jaksa, aga arst, kes tahtis tegelikult ikka koera enne üle vaadata, kirjutas lõpuks küll rohud välja, ent kuna ta koera pole näinud, kirjutas vist valed rohud, sest kuigi need olid väga kallid ja koer sõi neid korralikult poolteist kuud, pole tal tervis sugugi paremaks läinud ning vaevalt ta seekordki mingit abi leiab, aga proovima peab, sest kaua sa lased loomal kannatada.

Linnas jalutasime memmega natuke maad koos. Tema apteegi, mina panga poole.

Mõtlesin, et mis ma küll ülejäänud ajaga peale hakkan, kui pangas ja poes käidud. Veel mõtlesin, et meie linn õnneks eriti ei muutu, kuigi satun siia harva.

Panga juures avastasin, et see pole see pank. See pank oli vanasti seal kõrval. Seisin natuke aega ja mõtisklesin, kus mina kõige meelsamini asuksin siis, kui ma minu pank oleksin.

Kõmpisin tuldud teed tagasi. Oligi! Kohe bussipeatuse vastas!

Pangas ma olen käinud küll. Seal on aparaat, mis annab järjekorranumbri.
Mulle ei andnud. Vajutasin veel.
Ikka ei andnud.
Vajutasin uuesti. Ikka mitte.
Nupp oli tegelikult korralike vigastustega. Äkki ei tööta?

Inimesed jälgisid mind. Mina jälgisin inimesi. Neil olid lipikud käes. Tõid teisest pangast? Kas ma pean sinna tõesti uuesti tagasi minema???
Kohe kõrval asus Eesti Energia. Äkki neil on ka niisugune masin?
Või vajutan nuppu "äriklient"?
Oh, ma kohe ei tea. Prooviks korra veel? Jõuliselt.
Sain! Kartsin küll, et surun rusika aparaati küünarnukini sisse.
Ei surunud.

Tütarlaps tõi mulle kohe pangakaardi.
Küsis, kas ma boonuspunktidest tean midagi. Ma ei teadnud. Siis ta rääkis, palju mul punkte on (kõvasti rohkem kui raha) ja et nende eest saab kingitusi.
Aitäh. Mul alles käis jõuluvana. :)
Siis ta rääkis, et ma saan laenu võtta, aga ma ei soovinud. Pikk päev ees, ei tahtnud endal kohe kandamit raskeks ajada.

Läksin õue. Uksel kohtasin tuttavat memme. Ta uuris, miks ma nii kummalist teed pidi panka tulin. Lasin tal arvata, et tegin teda saates lihtsalt aega parajaks.

Nuputasin, kuhu kinki ostma minna. Ja mõtisklesin, et huvitav, kas mõni buss varem ka kodu poole võiks sõita.
Polnudki vaja pikalt mõelda. Minu kõrval peatus üks tuttav buss ja juht teatas rõõmsalt, et loomulikult sõidab ta sinnapoole ja loomulikult üsna varsti.

Lippasin potti ostma.
Esimese poe trepil jooksin kokku eelmainitud vanamemmega. Naeratasime.

Esimese poe pissipott oli koledat värvi, imeliku kujuga (kahtlustasin juba, et see on koerakauss) ja lisaks maksis 12 eurot. Nii koleda asja eest mina ei raatsinud 12 eurot maksta. Teises ja kolmandas poes ei müüdud pissipotte. Noh, need olidki rohkem toidupoe moodi poed. Viimase uksel kohtasin taas tuttavat vanamemme. Talle hakkas tunduma, et jälitan teda.

Neljandas poes maksis pissipott veidi alla viie euro. Oli 4 erinevat mudelit. Igal mudelil 3-4 erinevat värvi. Ma olin nii õnnelik!

Sümpaatne müüja uuris, kas poisile või tüdrukule, aitas pakkekotti valida ja sidus punase lehvi peale. Ma olin küll rohelisele osutanud, aga tühja sest. :D

Mina, jätkuvalt õnnelik, siirdusin kõrvalkauplusesse. Et ehk leian mõne lõbusa pisividina lisaks. Ega see poti saamine põngerjale just pikka lusti paku.

Vidinat ei leidnud, aga leidsin täpselt sama tüüpi poti. 2.80. See pisut kahandas mu õnnetunnet, kuid minu rõõmuks ehtis nähtud potti mingi suhteliselt tobe pardi pilt. Minu ostul oli palju ilusam pilt. Lahkusin kiiresti, et ma ei  avastaks potihunnikust ka samasuguse pildiga eksemplari.

Õnneks tuli kohe ka buss ja viis mu lausa kodu ukse ette. See polnud küll minu kodu, aga sobis hästi, sest sain nüüd kingituse üle anda, last krattida ja paar tundi hiljem oma kodubussi ronida. Kus kohtasin tuttavat vanamemme, kes kahjuks polnud koerale mingit rohtu leidnud, aga muidu olnud tore reis, kui ainult nii kaua bussi ootama ei peaks.

Mina ei pidanud. Seega - õnnelik! :D

01 January, 2013

Lihtsalt hea

Hea rahulik.
Hästi asjakohane.
Hästi ilus.
Hea oli selle saatel uinuda. Täna. Ja ärgata. Täna. :)
Tänan. :)