30 January, 2008

Õhtutorbiklus

Igale kummalisele käitumisele on seletus. Võib-olla mitte kõige arukam, aga on. Näiteks, miks ma läksin tuttavale ust avama laiaäärelises teksamütsis. Mina ju ei esitanud küsimusi, miks seisab tema õhtupimeduses minu köögiakna taga, kelk kaenlas. Tänase ilmaga!!! Sest mina juhtumisi teadsin, et ta ei kutsu mind Valgehobusemäele vaid toob mulle mu oma kelgu tagasi. Tema aga ei pruukinud taibata, et viisakas perenaine kasutab salatit hakkides juukseid varjavat peakatet. Samal ajal tahaks ju ka hea välja näha :P

3 comments:

AlaR said...

pole üldse paha :) peaks kah edaspidi kaabut kandma hakkama süüa tehes (mis siis, et juukseid pole) :D:D:D

Oop said...

Kokamytsi asemel, eks ole.

AlaR said...

just :)