27 December, 2008

Kuuse otsas


"Noh. Kuidas ma Sulle seletan? On nagu lutt, aga teises otsas on neil kerad. Aga mitte päris ümmargused. Noh. On nagu ümmargune, aga ühest küljest sopistub sisse..."

Kaasa vaatab mind endiselt jumaldaval, aga mitte midagi mõistval ilmel. Ja kõik kuusetipukaunistused, mis ma netist leian, on tähed või inglid või... Aga te ju saate aru, millest ma räägin. Mu vanaemal oli selline. Ja see sopistus oli väga oluline, selline käis ülejäänud kuulide küljes ka.

Hoo! Leidsin augupallid!

"Mida rohkem ma neist kuulen, seda enam olen valmis uskuma, et olengi näinud," ohkab kaasa alistunult.

4 comments:

kukupai said...

Sihukesed asjad, niipalju kui neid veel järgi on, on minu emal kuuse küljes. Pärit minu varasest lapsepõlvest ja valmistatud Saksa DV-s.

tegelinski said...

augupallid... aliast mängisite?

sjgelle said...

Täitsa tuttavad ehted. Viimasel ajal ei kasuta üldse mingeid kerasid, peaaegu naturaalne, ainult elektriküünlad on.

Emmeliina said...

kuusetipp - nii nimetati seda vidinat meil. peaks ema juures vaatama, kas on veel karbis. need korvikesed ka!
emal on juba aastaid pisike puu, ta ei saa oksi ehetega koormata, ainult karda paneb.

kena meenutus, tänud!