20 April, 2009

Väss!

Lubasin tegelinskile näidata, kui osav aknaaluse kaunistaja ma olen. Kõik pulgad ja "mutimullahunnikud" ei mahtunud äragi! Saan ise ka aru, et tulemus on kuidagi poolik. Kui nüüd torkaks iga toki otsa ketšupipudeli, kruviks selle külge konservikarpidest kroonlehed ja mässiks toika ümber värvilist pallinööri - vat see oleks tase!
Vastukaaluks sai kogu õhtupooliku riisutud, riisutud, riisutud ja kärutatud, kärutatud, kärutatud ja nüüd tunnen end paremini kui iial varem - kehapiirkondi, mis endast intensiivselt märku ei annaks, hetkel ei esine.

Peale kulu- ja käbiuputuse oli ikka häid asju ka. Näiteks kevad.

3 comments:

jospel said...

keha ise ikka esineb veel? :P

tegelinski said...

Hea mõtte andsid mullegi... et mida teha mutimullaplatsidega (hunnikud ajasin laiali). Muidu, kas on ikka lootust, et kasvavad juured alla ja pungad külge?

osaline said...

J: kartsin õhtul, et kraabin unes kõik ümbritseva voodisse kokku. ei paista sedaviisi. võimalik muidugi, et vedasin juba ära ka :D :D :D
T:arvestades, kui mitu aastat need tokid tomateid on toetanud, julgeksin viljugi oodata :P