



Üks väga vastupidav ja vähenõudlik Eesti veeasukas on koger. Ta saab elatud tillukestes metsajärvedes, seisva veega karjäärides ja tiikides. Nigelates tingimustes võib osutuda ainsaks eluvõimeliseks kalaliigiks. Miks? Ebapiisava hapnikuvaru korral hakkab ta seda ise glükogeenist tootma. Kõrvalsaadusena tekib alkohol. (Ega ma ise nii tark ja tähelepanelik ole, teadmise andis Eesti elusloodus 2001)
Pakun, et vaiksetel nukratel õhtutundidel võib selliste veekogude kaldal istudes kuulda kokrede nokastanud jõminat.
Kallid peolembud! Kui teil saab ootamatult jook otsa, aga glükogeeni juhtub üle olema, otsige kogrelombike. Ehk võetakse jutule!
;)
Teised jahilised
4 comments:
See amps on parim osa viinavõtmise juures ;)
Miks mulle tundub, et vähemasti osa minust osaleb ühel ülalmainitud joomapidudest :P
tähelepanelik tegelinski! :D
Vanaema pilt on hasti armas!
Post a Comment