19 June, 2009

Maja minemine

Siin, pildi paremas nurgas, seisis vanaema voodi. Seina taha jäi köök ja nurka suur ümmargune klapplaud. Nüüd selgub, et seal oli uks! Ja kui lahe uks! Vasaku ukse tagune on mulle väga tuttav. Võiks peaaegu arvata, et see auk on minu nurgas seismiste ajal uuristatud.
Eestoa aken vaatega keldrimäele, vanale majale ja kunagi ka mesipuudele.
Uks vanaisa tuppa, sahvrisse ja reiale.
Köök ja "vahe".
Sahvri "aken."
Eestoa aknaalune. Selle juures, kolmnurkse laua taga, ootas vanaema, silmad teeotsal, "hüppamismäng" tulijaile valmis pandud. Ja see uks! Kui paljud "majalised" pidid öösiti läbi voodijalutsi jalutama...
Ülevalttoa koridor. Papiga üle löödud, pime ja pika nagipuuga. Ümmarguselt ukseaknalt oli värv maha kraabitud. Et vanaema saaks hiilida, mida lapselapsed teevad. :D

Peidukohad, kuhu ainult meiesugused ronima mahtusid. Meilgi tuli vahepeal roomates kõht sisse tõmmata.
Leivaahi ja pliidiase.



2 comments:

helle said...

Kurb muidugi, aga kohati tundub veel natuke kõlbulik, näiteks kolmas pilt ülevalt.

osaline said...

tegelikult lähebki sealt palju asju taaskasutusse ja maja tekkib samasse kohta tagasi, aga korraks nokitakse ta vist üsna laiali