(Kui ma oma südant kalgiks ei tee, ujutatakse mu elamine kassidega üle. Üritan selgeks teha, et see siin on Seitli kodu, aga hirmus raske on kahest trepikotta siginenud kondikubust mööda vaadata.)
Päeval kinkis üks onu meile mandariini. See oli temast niiii armas ja mul on tagantjärele lausa piinlik, et teda rongijaamani ei sõidutanud.
Kodus avastasin, et meie akna taga männi oksal elab päike!
Ja nüüd, kus hakkasin pesapõnni puudumise pärast juba väga murelikuks muutuma (üle nelja tunni suusamäel!), kukkus ta oma sõidukitega esikusse - väsinud, külmunud ja õnnelik!
2 comments:
Tillukestest rõõmudest kasvas kokku suur rõõm, mis täitis terve päeva. Armas!
Head uut aastat!
Post a Comment