Viimastel nädalatel tunnen endas kummalist jõudu ja võimet seda suunata. Juba teist korda jalutas mu auto ette must kass, aga niipea, kui kamandasin:
"Kuhu sa tuled? Tagasi!"
keeras kõuts (või midagi sarnast) otsa ringi ja lahkus pildilt.
Seepärast tundsin end üpris julgelt, kui tundi tulnud lasteaiapõnn salapäraselt käsi laiali ajas:
"Ma olen VÕLUR!"
"Sohoh! Nii põnev!" muhelesin ainult.
Aga kohe hakati nõiakunsti mu enda peal katsetama:
"Ma võlun su... neiuks!"
Nüüd murran pead, et kas see oli päris nõidus või "Armastus kolme apelsini vastu"? :D
2 comments:
Küllap ikka päris ;)
Ma kardan küll, et see on ikka armastus kolme apelsini vastu. Mind ju ka pidevalt võlutakse, aga minu peale ei hakka isegi nõidus enam. Loodan nüüd selle volbriöö peale. Meil lasteaias suur nõidade pidu tulemas. Äkki sellel korral läheb õnneks.
Post a Comment