01 September, 2016

Piiks

Varahommikul äratas mu üles mingi meeleheitlik piiksumine. Mitte väga paaniline, pigem jõuetu. Koer vahest kiuksub nii, kui on välisukse taha jäetud.

Kuulasin koera üle. Mitu korda. Ta hakkas mind isegi natuke vältima juba.
Ei. Koera seest see ei tulnud.

Otsisin kassi üles. Magas tagatoas. Tema arvas minust päris halvasti. Nõudis õue.

Läksin ka, sest ma küll ei kujuta ette, kuidas mingi muu loom mu korterisse häälitsema satuks.

Tekkis paar versiooni. Tundmatu loom on vigastatud ja kuskil maja ääres. Tundmatu loom on keldrisse kukkunud ja ei pääse välja. Mingi oluline majaosa hakkab üles ütlema ja hoiatab enne kokkukukkumist.

Käisin ümber maja. Ei tuvastanud midagi. Minu kelder oli ka tühi. Teiste omasse ei tihanud minna. Aega ka eriti polnud. Ja äkki on ohtlik loom?

Kuulasin üle boileri, külmiku, triikraua ja pesumasina, kuigi kaks viimast polnud vooluvõrkugi ühendatud.

Helistasin naabritele. Nemad ei teadnud piiksust midagi. 

Lahkusin raske südamega. Tööle.

Koju saabudes oli piiks alles. Nutikamad on kindlasti juba mõistatuse lahendanud. Lahendasin minagi. Suitsuandur! 

Kruvisin alla. Eemaldasin patarei. Hingasin kergendatult.
AGA PIIKS EI KADUNUD KUHUGI!!!

Jõllitasin jahmunult andurit. Võisin mütsi ära süüa, et see ON anduri piiks. No aga ei saa ju nii olla, et ühes käes on suitsuandur, teises patarei, juhtmed ripuvad, EI OLE ÜHENDATUD. Minu kaudu kuidagi või???

Siis tuli meelde, et teise toa laes on ka suitsuandur. :/ 
Panin patarei tagasi, keerasin anduri lakke, võtsin teise alla, eemaldasin patarei ja probleem oligi lahendatud. 

Lihtne.

1 comment:

udupea said...

Ma üritasin viimasel matkal viletsa ilmaga kämpingumajas süüa teha, gaasipriimusel..