Ammu pole mannavahtu teinud. Seda oli märgata. Esimese kastrulitäie suutsin millekski kokteililaadseks vahustada. Oleks muidugi võinud püüda želatiiniga paksendada, aga otsustasin vargsi ise ära... juua. Kogus polnud õnneks eriti suur. Eks ma kartsin juba ette.
Panin peoga sügavkülmast mustikaid sisse, läks natuke jäätisekokteili moodi. Maitses mõnus.
Loomulikult jäin vahele. Et manustan kindlasti midagi eriliselt head ja ei raatsi jagada. Osutasin pliidi suunas. Pott oli juba uuesti tulel.
Kuna üks seltsimees köhib, siis väga maha ei jahutanud. Vahustamine polnud seegi kord lihtne. Nüüd panin peoga mustikaid sisse, et veidigi vedelamaks läheks. :D :D :D
Põnnid söövad ja arutavad.
"Mis see on?"
"Mingi puder."
"Punane puder. Piimaga."
"Piim on soe."
"Muidugi. Punane puder teebki."
1 comment:
Mannavaht? Oo. Komeliitrine purk punasesõstramahlaga ootab aastaid!Kardan, et saan ka mingi lögaga hakkama ja mu kunagise koduaia toode läheb vastu eha nagu öeldakse.Aga ikkagi hea, et sain meeldetuletuse selle purgi olemasolust.
Post a Comment