Head sõnad...

Mõni hetk paneb unustama kõiki raskusi ja muresid.
Nagu täna.
Tõuseb 3. klassi noormees tunni lõpus toolilt ja õhkab: "Tead, miks sa mulle meeldid? Sest sa päästad päeva!" Ja kuni ma segaduses endamisi juurdlen, kuidas täpsemalt, seisab komplimenditegija juba nina ees. "Kallistada tohib?" (No mis küsimus see veel on? Loomulikult!)
"Kui võib, siis mina oleksin järgmine," võtab kohmetu klassivend kallisappa.
Kolmas kutt ei ütle midagi. Lihtsalt seisab oma kallijärjekorra ära.
Õhh! :D