Tormitütred

Põnn näitas üles hämmastavat püsivust ja istus neli tundi Aegviidu jaamas seisvas rongis. Siiski-siiski! vahepeal kolis pooleks tunniks Tallinna rongi ootavasse bussi, aga mõtles siis ringi. Aega ju oli :D
Tallinna rongis istus sõbranna. Et telefoniarvet mitte lakke kergitada, käisin vahepeal Tarmo blogist lugemas, kuidas hetkeseis on :)
Nüüdseks on liinid lahti ja põnn tubli pool tundi linna poole sõitnud.
"Kulli!" raporteeriti just.
Uurin, kuidas sõbrannaga lood, kas kodus? Ei veel. Bussijuht (meil on super bussijuht, muide!), kes reisijate palvele vastu tulles üle kahe tunni rongi ootas, saavat temaga arvatavasti veelgi ilusaid õhtutunde veeta. Üks auto olevat tee sulgenud. 3 km kodust. Minu kodust ca 1,5 km. Kas minna küünlaid ja kooki viima? Romantikaks :P

PS Kell on kohe üksteist õhtul. Põnnil õnnestus rongiga lõpuks Ülemisteni roomata, aga õnnis pääsemine see väga polnud. Trammid ei liikunud, taksot ei saanud. Siis pani põnni telefon pildi kotti.
Olin just tema kaaslaste numbri hankinud, kui põnn helistas. Taksojuhi telefoniga. Et tulgu kaasa ja lunastagu ta Maisi parklas välja. Takso maja juurde ei sõida. Kaasa tormas nagu noor hirv viidatud suunas. Nutika dispetšerina suunasin sündmuskohale õnneks sealsamas naabermajas elava täditütre. Päästjad kohtusid määratud tänavanurgal. Nüüd et takso kus?
"Karja tänav," antakse kaasale järgmine orienteerumissuunis.
Hm. Mina sellist kohta kaardilt ei leia. Nii ei tea ka kaasa, kus suunas joosta.
Õnneks pole vajagi.
"Kajaka turg," kõlas uus korraldus. (Huvitav, kas Kopli kandis sellised paigad kõik üldse olemas on?) "taksojuht ütleb, et tema siit edasi ei sõida!" hädaldas põnn. Kant võõras ja raha ka nii palju ei jagu.
"Oleme Taime ja Ristiku nurgal!" kõlab mõne aja pärast uus teade. Lõpuks midagi tuttavat. Siis kaob mu perekond levist.
Lõpuks helistan tavatelefonile.
"Kas sa helistaksid veel mobiilile, siis ma leian ta lõpuks üles," nurub kaasa.
Helistan.
"Kuidas teil seal?"
"Sööb suppi."
Ok. Niipalju siis varakult magama minemisest.

Millal korstnapühkija tulema pidi? Homme? Ülehomme? On siis ikka korsten, mida pühkida? Tihkan ma teda sinna üles saata?

Kadunud poeg

Tuleb vist väga külm talv. Kevadtalvel kadunuks jäänud perepoeg ilmus välja. Temale iseloomuliku ülbusega: "Mis tähendab, et teil on ainult krõbinaid? Ette pidin teatama vä? Kas nii võetakse siin peres kalleid külalisi vastu???"
Iseenesest olen ma ta üle ju rõõmus, aga oleks patt salata, et harjusin juba teatud mugavustega: kassiliivalõhnavabadus; tugitool, milles võin täitsa üksi istuda... Pealegi suutis ema paari siin veedetud majahoidmisnädala käigus mulle veel ühe kassi kodustada. (Mis ma nüüd teen? Lasen kõik soovijad korterisse või kuulan päev otsa ukse tagant kostvaid kaebeid? Tundub, et naabri koer elaks ka parema meelega siin - jääks ära see tüütu trepist üles-alla käimine). Üsna sant seis - kaks kõutsi, kes teineteisest midagi teada ei taha, rott, kes on harjunud olema A ja O, ja mina, kes ma ausõna armastan loomi, aga mitte avastusi, et keegi on mu talvesaapast käimla teinud või padjale oksendanud. Ja mul on kõige selle profülaktikaks neetult vähe aega.
Ohhh!

Ei mingeid väljavaateid

Huvitav, kas lumi ulatubki 1. korruse akende ülemise servani või see ainult tundub meile?
Akna taga on ju valge, miks küll tuba pime on? :D

Tundub, et keegi on toavälise elu ära varastanud...

Müüja väitel valmistab matrjoškasid Venemaal ainult üks tehas

Ilusad

Ilusad on kallid ja odavad on (lisaks sellele, et ka kallid) ... hmh ... imelikud. Saaks toorikud, maaliks ise näod pähe. Arvata võib, et patenteeritud, muidu veenaks mõne meistrimehe nokitsema. Nuuks. Nii hea õppevahend iseenesest. Aga kui teha nii, et käiks lahti esi- ja tagaosaks ja memme seest tuleks välja vahelduseks ka mõni taat?

Pääh! Kõik on juba olnud...

pilt

Või kui ainult memmed, võiks neid (eeldades, et on siitkandi suveniirid) lambasihvriteks kutsuda. Vms.
Nojah, kogu kupatus maksaks lõpuks jälle jube palju, aga oleks vähemalt (hästi sisse vehitud) eestimaine. :D

Selle asemel, et laupäeval metsa minna,

passige parem niisama kodus ja jooge viina!
Ei armasta ma ATV-sid. Ujuvaid ega lendavaid. Mets peaks olema jalakäijaile. Neljajalaveolistele.

pilt

Jah, ema!

"Sa pead selle kapi ära tõstma, kui korstnapühkija tuleb. Ja tagatoa laua, et ta lõõriaukudeni pääseks. Eestoas on ka luugid..."
(Jah, ema, ma elan siin juba 20 aastat!) :D
"Ära siis sellest riidast väga kuluta, mis ma tegin. Need on nii vanad ja kuivad puud, et lähevad särinal... Pesud on tooli peal, saate kappi panna. Ja kuuri taga..."

Ja-jah! Ja ma luban, et nuuskan korralikult nina, ei lähe kinnasteta õue ega vaata õhtul liiga kaua telekat. :)

Tore on olla laps!

Vanaema munes kivi taha

Lihtne ja lõbus: võtad 2 eri värvi hunnikut pabersedeleid, kirjutad ühtedele tegija, teistele tegevuse, ajad sedelid segi ja lusti kui palju!
Oleme põnniga nii palju naernud, et kukume vist mõlemad öösel voodist maha.
"Baleriin vingerdab puraviku all."
"Siga helendab öises taevas."
"Seeneuss lendab õielt õiele."
"Varvas kires aia peal."
"Prügikast toppis põsed päevalilleseemneid täis."
"Sisalik leidis kotist 3 päkapikku."
"Kukk piilus sokiaugust..."