Probleem selles, kas kasutada paari aasta eest koos tapeediga ostetud portet või mitte. Põnn10 on väga põrsakeste poolt. Põnn16 on kategooriliselt vastu. Põnn19 on poolt (arvatavasti Põnn16 kiusamiseks).
"Miks me siis ostsime, kui ei kasuta?" turtsub pesamuna.
"Nojah, aga vahepeal on aastad läinud. Äkki sulle endale ka järgmisel aastal enam põrsad ei sobi?"
"Ma ei tea... Äkki kunagi hiljem siis, kui siia jälle lastetuba teeme?" mõtiskleb suurpõnn."Kui õe lapsed magavad üleval (naris) ja sinu omad all..."
"... ja tema omad kiusavad minu lapsi..." on suurõde üsna kindel, et ajalugu kordub.
"Tule mulle appi!" palun vanimat tütrekest.
"Miks tema jälle minema jalutas?" pahandab hõigatut Põnn16 lahkumine.
"Ma tahtsin, et ta tabureti tooks."
"Kuule, too emale taburet!" käratatakse seepeale kurjalt üle läve.
"Kõik on korras! Ta just tõi," vaigistan last.
"Ema tahab teist taburetti veel!" ei saa põnn pidama.
"Tule ruttu appi!" hüüan ma ise peagi pere keskmist.
"Mis püramiide te siin teete?" tardub tulija. Suurpõnn ja mina seisame kapi ees toolidel ja meie vahel kapi otsas kükitab pesamuna.
"Kähku nüüd! Sina ronid kõige ülemiseks!"
Tegelikult me muidugi püramiidi ei teinud. Vähemalt ei plaaninud. Riidekapi otsas käib raamaturiiul ja väikeõde oli ainus, kes mahtus ülemisi riiuleid täis laduma. No aga lõpuks tuli ta alla tõsta ja see ülesanne osutus peaaegu kaelamurdvalt keeruliseks. :D
1 comment:
Nyyd tuleb meelde kyll. Lahedad põrsad.
Post a Comment