11 June, 2011

Hullumeelne aeg :D

Elamine on silmini rahvast täis. Kui keegi lahkubki, leidub talle kohe asendusliige. Või kaks.
"Emme! Mulle tuleb sõber kaasa," lõpetas üks põnnidest just telefonikõne. Olgu pealegi. Mis vahet seal. :D
Auto tervise pärast kannab hoolt arvukas meeskond. Seepärast julgeb sõiduriist endale rahuliku südamega lagunemist lubada.
"Leidsin starteri. Kohe sõidan linna."
"Kui tahad, võtan selle lihtsalt vahelt ära."
"Olen just lammutuses, otsi paberid välja."
"Too siia, teen 3-4 päevaga valmis..."
Ülivägavarahommikused tekstiharjutamised õuetrepil. Niivõrd, kui ööbik, rääk, sookured ja huhuhuu-lind sõna annavad. Sääsed. Hansaetenduselt koju kella kahe paiku, sõprade auto esiosal sentimeetrine putukalaibakiht. Viis tundi kurguni kinninööbitult kolmekümnekraadises kuumuses. "Põlema! Põlema! Põlema!"
"Kõrts - see on teistmoodi üteldes kohvik," tõlgib mu etendusepere pisitütar vennale võõra sõna arusaadavaks.
"Mõtle, ma avastasin, et kohe tuleb minu kord ja kuskil pole ühtegi kotti. Ja ma hakkasin tema käest ära rebima," vadistab "üleaedne".
"Ja muidugi seda, mille pael mul kaela tagant läbi käis," teeb kõnealune külanaine lämbumisliigutusi.
"Kui minu tütar tuleb nõu küsima..."
"Väikese sõrmega teise paela tagant..."
"...ja siis meile anti elamine, kus ei olnud ahju..." teeb hõlstides naistevägi prooviaega parajaks.
Pesupali. Kaev. Kõrts ja kirik. Paar nädalat veel. :D

3 comments:

Udo said...

Päris täpselt aru ei saanud aga tundus et hansaetenduses osalemine käis esinemise poole pealt. Kui nii siis kas sama esinemine leiab aset ka Pärnu või Tartu hansal ja kui on huvi seda näha siis kuidas seda etendust ära tunda?

Hullus haihtub ehk ülemäärase kuumusega koos.

osaline said...

See segane jutt oli kuumast tingitud :D
Etendust käisin ise vaatamas, mitte osalemas. Ennast (aga eelkõige ikka oma kaaslasi) vaatama kutsun Aravetele. "Unustatud hinged"

osaline said...

Ah jaa. Teksti õppimine ei puuduta toda etendust. Mitte, et ma seal sõnagi ei räägiks. Natuke ikka. :D