Ilus helesinine unistus

Kõige parem õpetaja maailmas ütles, et peab oma lapsed maha jätma. Ja et kui mina nad endale võtaks, oleks ta süda rahul.

Huh.

Milline usaldus!
Milline vastutus.
Milline kiusatus...

See on just see, mida ma kõige rohkem teha tahaksin. See oli töö, millest ma iga sekundit nautisin. Kui esimesed ämbrisseastumised astutud. Ah, isegi need olid toredad. Igatsen neid lapsi nii väga, et läksin suve hakul õpetajaga uuesti kohtuma alles siis, kui nemad olid läinud. Et ei peaks kaks korda järjest lahku minema. Mina, kes ma vandusin, et ei hakkaks iial klassiõpetajaks, sest see murraks mu südame. Ja nüüd... Tänase ööga sai esimene tundki "tehtud". Kõigi oma väljakutsetega.

AGA
- mina ei ole Tema. Mis siis, kui ma kõiki alt veaks?
- ma ei saa lihtsalt niisama vanast kohast minema jalutada
- mis siis minu lapsest saab?
aga, aga, aga...

Ilus helesinine unistus.