Minu kujutlustes veeretas Hiiumaal iga nurga peal lambakari oma alalõugu ja lambavabadel kohtadel seisvad hiidlased aasisid mõnuga saarlasi ning mandrirahvast.
Esimesi lambaid kohtasin seal, kus neid väga kohata poleks tahtnudki (restorani "Lest ja Lammas" tagaaias.) :D Hiiu naljadest jäi vajaka muidugi eelkõige seepärast, et ma kohalikega vestlust arendama ei sattunud. "Eiffeli torni" juures askeldav meesterahvas kadus teretuse peale puu taha peitu ja Ristna tuletorni kohvikus askeldav tädi oli vestlemiseks liiga tõredas tujus. RMK majakese perenaine oli küll meeldiv ja jutukas, aga temal tuli end parajasti mitme seltskonna vahel jagada.
Viimasel päeval sain oma huumoriportsu kätte (lambaid võin ju koduümbruseski imetlemas käia. Siin neid juba täitsa jagub).
Vaevalt Soeras muuseumiõuele jõudnud,
ruttas meile seeliku lehvides vastu Õie
(seda, et Õie, saime küll hiljem küsimise peale teada. Ja kus on nimeküsimiseks parim koht? Eks ikka suure ja silmatorkava aukirja kõrval!)
Nii et on teisedki märganud. Ei olnud lihtsalt õnnelike juhuste kokkulangemisest hea päev! :P
Pileti hinnad 1.- ja -.50. Nii meeldiv. Oleks ma esimesel päeval sinna sattunud, oleksin teiste päevade jaoks ka mõne pileti ostnud.
Mitte liiga pealetükkiv, aga tähtsatest kohtadest tähelepanu juhtimata mööda jalutada ei lasknud. Krutskiküsimusi küsiv, aga mitte kiusav. Teavet parajas koguses ja mõnusas esituses.
Sääse-pesakastide juures saabus äratundmise hetk. Me oleme kohtunud! Tourestil.
Väga meeleoluka lõpuga reis. :)
No comments:
Post a Comment