Putukateema lõpetuseks

Nagu ikka, kui sõbrants mingi tõe maha kuulutab, siis nii ongi. Või peaaegu.

tema: palavik võib tõusta jah, vaata et mürgitust ei tule

mina: ok

tema: kunagi keegi sattus selle suvise hammustusega haiglasse

Haiglasse ei sattunud, öökisin ja hõõgusin ühe toreda öö koduseinte vahel. Ikka ei usu ju, et mingi väike amps nii palju jama tekitab. Ajukahjustuse tõenäosus on minimaalne, selleks tuleks mürgil aju üles leida. Kellelgi pole nii palju püsivust :P

Täna sõin alasi ja kaks haamrit...

"Mul on sõbrantsil ka verevaegus. Ütles, et sööb maksa ja rauda ja... Küsisin perearstilt, kas ma peaksin ka. Ükskord panin keka tunnis pildi kotti. Õpetaja küsis, kas mul on vererõhuga probleeme. Vastasin, et on verevaegus. Et ma söön rauda. Õps ütles, et misasja, vedelat tuleb ka süüa."

Viina järel

"Emme, osta midagi head!" moosis suvevaheajale saabunud suurpõnn. "Osta midagi, mida kodus pole!"
Mis siis ikka. Bussiga poeringile.
Doktori vorsti, jogurtit, piima, kakaod, makaroni, mahla, jäätist,... Viimasel hetkel meenus, et velsker käskis jalale viinakompressi teha. Sööstsin alkoholiriiuli juurde ja haarasin 200 ml viinapudeli.
Said vast kõik head asjad ostetud. :P
Jube piinlik. Väikepõnn seisis kõrval. Müüja vaatas sellise näoga, nagu arvaks, et joon selle kohe bussipeatuses ära.
Tuttav külamees istus juba ootepaviljonis. Rattaga kihutas ligi teine, vähem tuttav. Viimasena saabunu oli kerge sumina all, must, karvane ja ülemeelik. Kui aru sai, et me kolm perekonda ei moodusta, võttis ise teema üles.
Rrrr!
Viinapudel käekotis tuli meelde. Justkui oleks see minu menus süüdi.
Siis saabus veel üks meesterahvas - väga hea tuttav. Rõõmusmees tõmbus hetkeks tagasi. Aga ainult hetkeks. Siis ründas tulijat suitsusooviga.
"Et kohe niimoodi ongi? Et kohe annangi ja kõik?" kergitas sõber kulmu.
"Mhmh!" noogutas suitsunäljane entusiastlikult.
"Millal see buss teil tuleb? Ma tahaks kribule midagi kinkida," tuli rõõmusmehele tore mõte pähe.
"Pole lugu," tõrjusin. Põnn põrnitses kurjalt.
"Ei, miks? Kinkimise rõõm on suur rõõm. Mulle meeldib!" ei jätnud lustiline.
"Kuidas Sul? Oli suur rõõm?" tögasin sõpra.
"Mitte sinnapoolegi," kohmas too kaotatud sigaretti
leinates.
"Äkki ma ikka jõuan tuua? Jäätist?" uuris kingilemb.
"Kui kohe stardid, ehk jõuadki," kiitsin takka.
Läks.
Koduteel tuli jälle pudel meelde.
"Nii piinlik oli. Nagu mõni joodik," hädaldasin pool-endamisi.
"Miks sa siis ostsid?" päris pesamuna.
"Et jalale kompressi teha."
"Aa. Ma mõtlesin, et ei tea, kes meile nüüd külla tuleb."
???
Eee... ega ei nuputaks välja küll.
"Kas sa hakkad seda jooma ka?"
"Ei, kindlasti mitte!"
Kodus toimus suurejooneline kompresseerimis-tseremoonia. Jalg nägi välja, nagu oleks pallinõel varbavahele torgatud ja pöid õhku täis pumbatud. Mõista-mõista kus on kand.
Õnn, et rünnakuobjektiks ei osutunud minu armas näolapike. :D

Homme peaks sõitma hapukurke ostma ;)

Appi, hammustatakse!

Koertega on mul see diil, et ok, sina hammusta, aga mina näitan, kust võib. Et oleks kahepoolselt kasulik. Putukad kipuvad märkamatult ligi hiilima. Üldse on nende hammustustega inetud lood - need ei salenda, vaid lisavad täidlust.
Ühe nurjatu lõugade pärast on säär varsti nii jäme, et katab varbad ära (ok, natuke liialdasin). Siis lendas kohale järgmine ja selle asemel, et tasakaalustuseks teist säärt salvata, hammustas tüki juba vigastatud koivast. Nii, et veri voolas (ja seekord ma ei liialdanud). Tuttav muigas, et kas ma siis lähedusse puu otsa ei vaadanud - kindlasti istus hammustaja seal kusagil oksa peal ja ragistas alles liha süüa. :S
Olen nördinud, heitunud ja piiratud liikumisvõimega. Moss!

Asfaldiaugud

Kes tegi? Tulnukas või inimene? Miks???
Selline korrapärane uuristus jätab mulje, et kellelgi on seda tehes mingi tore plaan olnud.
Eriti, kuna need on paarikaupa.
Võib-olla tegi keegi roheliselt mõtleja mullaelanike jaoks õhuaugud. Noh, nagu jäässe kaladele.
Ehk kruvitakse sinna lamav politseinik?
Võib-olla aitavad niisugused profülaktika-augud asfaldi lagunemist ära hoida.
Taheti sinna istutada pink või laternapost?
Kuna tegu on jalgrattateega, soovis ehk keegi piirde püstitada, et autod sinna ei tükiks?
Nojah, aga vasakult paremale läheb tee kellegi kodaniku hoovi. Et kui politseinik, siis keset ristmikku on justkui hilja pikali heita? Kui piire/latern/pink, siis peab see olema väga painduvatel jalgadel. Või peab auto lennata oskama.
Mõistatuslik maailm.

Miks on nii, et

keeran ma teetassi paremale või vasakule, ingver jääb ikka täpselt nina alla hulpima. No kuidas ma joon üle selle?
Väikese inimese väikesed mured.

Tõhus nahatoonija

Protseduur on nii lihtne, et sellega saab hakkama iga huviline.
Kuumuta ahjus 200-250 kraadi juures veerand tundi (vabalt võib rohkem) tomatis kalakotlette (sobib ka räim tomatis, kalapallid tomatis jne). Võta pajakindaga kuumaks aetud karp ja aseta köögilauale (ka siin improvisatsiooniks vabad käed). Võta avaja, puss vm käepärane vahend, millega kaane sisse auk lüüa.

Mul oli kunagi klassivend, kelle juuksed meenutasid säbrulist saunanuustikut. Läheduses seistes tekkis alati vastupandamatu soov talle sõrmed soengusse suruda. Õnnetuseks istus ta füüsika tundides minu ees ja ei puudunud kunagi...