Õitseb

Pesu paistab

Põnn tuuseldab korteris ringi.
"Mida otsid?"
"Lühikesi teksasid."

Jee! Võimalus
1) laps õue meelitada,
2) motiveerida ta riideid nöörilt tuppa tooma.

"Ma pesin pesu. Ehk on nööril."
"Õues?"
"Õues. Mine vaata..." (Tahaks lisada: "Too riided tuppa ka, kui juba lähed.")
Põnnil on parem plaan.

"Kus binokkel on?"
:P

Kuidas tellida torumees

Veefilter vajab vahetamist, aga mina sellega küll hakkama ei saa. Ei üritagi. Mäletan eelmisi katsetusi liiga selgelt.

Voh! Meelde tuli! Sõber torumees võttis selle jaoks mingid spetsiaalsed tangid. Aga ma ei hakka teda ometi nii kaugelt kohale helistama. Õnneks on mul pisike ja tragi naabrinaine. Nagu Aatomik. Tema suudab kõike. Aga selgub, et tal pole vahendeid. Paljakäsi pole mõtet. Ma isegi ei kutsu.

 Helistan parem sõbrannale. Tema mees ütleb, et tavaliste torutangidega seda küll ei ava.

Naaberkülas elab veel üks imemees. Helistan talle.
"Ok, eks ma hüppan läbi!" lubab too. Paneb kohe toru ära, nii et ma ei jõua küsidagi, mis päeval. Asetan mobiili lauale ja vaatan, kuidas mingi masin õuele sõidab. Ei ole!? On!!! Sellist kiirreageerimist küll ei osanud oodata. :)

Selgub, et saab siiski ka käsitsi. Lihtsalt tugevat meest tarvis. Olemas.

Uskumatu! Lahe! Nii suur mure murtud, kusjuures igasuguste murdmisjälgedeta!
:D :D :D

Ööd on meil valged

Kell neli hommikul.
Kass hakkab liiva kraapima. Kui ma nüüd ei reageeri, on kohe hapnik otsas ja õhk nii paks, et tuppa avanev aken enam lahti ei tule. Sööstan. Kiisu, õue!
Tehtud. Nüüd oleks vaja süda uuesti rütmi ja uni tagasi saada.
Leian sudokud, kerin teki ümber ja jään kööki, et lambivalgus perekonda ei segaks.

Korraga sõidab maja ette auto. Naabritel külalisi? Sellisel kellaajal?

Minu juurde??? Kerin peas läbi kõik võimalikud tulijad. Ükski ei ennusta head.

Aga... Trepikojast ei kosta samme. Hmhmhm.

Vargad? MEIE maja juures? :D Need peavad küll... segaduses olema.

Oot. Aga mul tuli põleb toas. Kas see ei peleta?

Äkki meelitas hoopis? Küpses eas kaunis naine sulnilt köögilaua taga pliiatsiotsa närimas...

Auto keerab ringi. Kui on vargad, siis väga julged, sest laternad lõõmavad, numbrituli põleb. Kust nad võivad teada, et mu binokkel on hetkel teises toas kapi peal ja mitte käeulatuses nagu talvise linnuvaatluse ajal. :D

Masin jääb seisma. Kaks meest suunduvad otsustavalt elektriposti poole. Elektrikud! Vaesekesed! Keset ööd saadetud riket likvideerima.

Oot. Aga mul ju tuli põleb toas. Millist riket?

Ehk tulid kappi värske elektriga täitma? Nägid, et daamil valgus toas, järelikult tarvis. Aga elektrivool liigub ju mööda liini? Ei?
Toon küünla. Igaks juhuks.
Vool jääb alles.

Näh, nii halvasti paistab siit. Helistaks naabrinaisele? Temal peaks hea ülevaade olema.

Niikaua kui kõhklen, istuvad mehed autosse ja lahkuvad. Ei saand ma targemaks midagi.

Sudoku ei huvita enam. Mõtisklen. Et minu teadmised elektrist on olematud. Tean ma, milleks on need metallkastid postide küljes? Või millised on elektrike tööülesanded. Kunagi sai küll koos elektri-poistega koolis käidud, aga ega ma nende ala vastu huvi tundnud. Mäletan ainult seda ärakraabitud posti kuuri taga, kus nad ronimisharjutusi tegid.

Ehk käivad tublid töötajad igal ööl kell neli, vahetavad kapis filtreid, et mu elamisse puhas elekter tagada. Mina lihtsalt pole märganud. Magan rahulikku und.

:) :) :)

Loomad elutoas

"Siin kaob tükiks ajaks lemmikloomaisu ära," nendib Põnn23.
Arusaadav. Kümneaastane kass, pooleteistaastane koer ja 1a 3k põngerjas on kokku üpris kurnav kamp.
Juuksehari õnnestus juba üles leida. Silmapliiatsit hoian koolimajas. Üldiselt asjad ilmuvad millalgi välja. Ehk veidi näritult ja karvatuusti sisse pakitult, aga tulevad.

Seitel terroriseerib oma väljapeetud ja väärikal moel.
"Palun luba, ma õngitsen kapist kausi," alustan läbirääkimisi.

 

Ei? Selge. Mõni teine kord siis.

"Võtaks koera jooksma kaasa," ohkab Põnn14. "Aga ta ei jaksa joosta..."
Lubatagu muiata. :)

Puu otsa ja tagasi

On üks lugu.

Iga kord, kui sinna metsa satun, otsin seda puud. Ma tean, et too lugu on väljamõeldis (ise ju mõtlesin), aga ei usu.
Täna turnisin endalegi ootamatult sileda ja kuiva asfaldi pealt lumisesse ja oksarägus võpsikusse. Imelik tunne oli. Lihtsalt läksin. Nagu teaks, kuhu. See puu on olemas. NEED puud. Müstika. Uskumatu. Võimatu. Aga on.

Pärast ei imestanudki eriti, miks kükitan teetruubi juures ja ootan. Ükskord peab ta välja tulema. Mul ON VAJA temaga rääkida.

Toredaid sündmusi täis päev, aga olemine on kuidagi... norgus. Nii ei sobi mulle. :)
Paganama puu! Lõi kanalid lahti. Valed ka.

Fotojaht. Viljad

On juhuseid, et enne tuleb vili ja siis alles õied. Ja need õied võivad samasugusel viljal olla üpris erinevad.
Eilse vilja õied:

Üht-teist ka kodusest viljasalvest:

Teised.