05 October, 2007

Täna rõõmustan, et ma pole Jumal

Sest muidu vaataksin ma Su peale, Sa südametunnistusetu, ja mu heldus ei erineks kättemaksust. Sest ma laseksin sündida, et kõik asjad, mille järele Sa käe sirutad, Sinu omaks saaks, ja näitaksin loovutajaile, et iga kaotus neile palju suuremad väärtused asemele annab. Ja ma toidaksin Su usku Sinu vägevusse ja juhataksin Su teele uusi ja uusi võite, ja ma annaksin Sulle oskuse neist kinni haarata. Ma laseksin Sul elada pika ja varaka elu, aga ma ei armastaks Sind. Sest sel hetkel, kui ma Sulle enda juurde kutsumiseks käe ulataks, poleks Su käsi vaba. Ja ma ei tuleks rohkem.

Ma ei tunne Sind. Ei tea, millised on Su mõtted ja õigustused. Ei tahagi teada. Sa teed mu sõpradele kurja - headele, imelistele, suure südamega inimestele - ja kui Sa oled tõesti nii pime, et seda ei märka, on Sind juba karistatud. Ja kellel sellest parem sai?
Sa ei meeldi mulle. Lisaks sellegi pärast, et tuletad meelde korrad, kus mina olen võtnud. Ahnus, üksindus, lollus, edevus, hasart... Kas ohvri jaoks on vahet, millise motiivi ajel kuritöö toime pannakse? Kas minu tõttu kannatanud on olnud halvad, õelad ja väiklased?
Vaesed Jumalad, kellelt oodatakse kõikenägevust, tarkust, õiglust ja veatust!

Anna kohe tagasi, ütlen ma Sulle!

No comments: