"Ma arvasin, et ema ei armasta rotte," väljendas pisipõnn oma üllatust."Mina ka," väljendasin oma.
Kaasa muheles, pisikesed vilkad vuntsid ninaotsa kõditamas.
Eks muidugi oli väikest sorti siseheitlus. Hamstrikasvatuses tunnen end üsna kodus, aga see saba...Tuleb välja, et see on hirrmus arrmas roosa ja rahutu saba :D
Otsisime välja kogu hamstritest alles jäänud atribuutika. Naiivne uskuda, et rott midagi jooksurattast arvaks. No aeg-ajalt lükkab käpaga(hm, see ikka rohkem käsi!) hoo sisse...
Selline natuke varem kätte antud jõulukingitus. Tundub, et õnnestunud."Emme! Kas sa armukadedaks ei muutu?"
3 comments:
Rotid on tegijad!
Hamstritega võrreldes lennukamad ja elavamad, kiiremad.
Aga tänu sellele sissekandele Su blogi leidsin ning loodan, et lubad siia teinegikord kiigata.
Pühi!
Oeh, ma vaadata võin neid rotte küll, aga ise pidada - tänan ei.
Ilusaid pühi!
Rattusele: Tule aga! :D
Ja... mhmh!... on küll väle! See oli tõeline kangelastegu ta kaadrisse saada! :D
Post a Comment