26 December, 2007

Rrrrrrr...

Imetlen inimesi, kes suudavad õppimisele keskenduda, kui maja rahvast täis. Mina küll ei saa. Üritan kasutada öötunde, aga... Kummaline, et neil õhtutel, mil ma üheksast-kümnest ära vajun, magab kogu pere samuti õndsat und. Arvuti taha istudes haarab aga ülejäänud perekondagi teatud motoorne rahutus. Tundub, et kõiki korraga on tabanud mingi kurnav kõhuviirus, mis küll kuidagi söögiisu ei pärsi. Külmkapi ja vetsu uks töötavad hingedelt mahakukkumiseni, selle abil võiks elektrit tootma hakata. Koer klõbistab nüri järjekindlusega elutoa ja köögi vahet. Usun, et hommikuks on ta põranda läbi saaginud. Kaasa, kelle arvasin just uinunud olevat, hüppas püsti kui vapper tinasõdur ja hakkas imelike hiilivaid liigutusi tehes kööki mööda askeldama. telekast näib tulevat kõigi aegade parim hitt-, menu- vms komöödia. Kui proovisin närvide rahustuseks tunnikese pikutada, käisid põnnid iga paari minuti järel kontrollimas, miks ma arvutis pole ja miks sel juhul nemad sinna minna ei tohi? ÖÖÖÖÖÖÖÖ on! ÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ!!! Palun minge magama! Pa-lun!

1 comment:

MK said...

Annan kohe krapsakalt nõu: otsi tuttav metsamees, kes oma apelsinikarva kõrvaklappe enam ei vaja! Aitavad jube hästi, proovisin mõni aeg tagasi ise ära. Silmaklappe oleks sel juhul ka vaja, siis on täielik isolatsioon!:)
Aga jutus on iva, ausõna...