17 August, 2009

Võrdlemisi savi

Põnnid leidsid kapist paki voolimismassi.
"Oh, ma teen endale hobuseraua! Otsad peavad niimoodi laiaks minema või?" moodustub midagi lüüra sarnast. Võib-olla lendhobusele.
"Oota, ma toon sulle päris hobuseraua näidiseks," kappan appi.

Kus hoitakse meie peres hobuserauda? Ikka seal, kus õnne kõige rohkem vaja läheb - valamukapis.
"Peaaegu nagu päris!" rõõmustab rauameister.
"Kuule, see hobuseraud ei ulatu ju ühelegi hobusele ümber kaela!" põlastab pesapõnn.
"Ega see raud ümber kaela käi, ikka talla alla!" parandab hobuse-asjatundjast suurpõnn.
"Hea kuju! Kabja alla ei käi nagu vä?" muigab Põnn16 üleolevalt, tundes, et on sellistest tegevustest välja kasvanud.

"Oh, ma tean, mis ma veel teen! Nööbid! Ma olen ikka kalevist ja savinööpidega kleiti tahtnud. Nüüd on unistuste kleidiga algus tehtud!" ei rauge voolimisõhin.
"Emme, mida veel võiks voolida?" on pesamunal mõistus otsas. "Oot! See junn meenutab mulle natuke surikaati! Teengi surikaadi!" ongi juba idee olemas.

"Emme! Merihobul ei ole ju kõrvu?"
"Mis nüüd? Tahad merihobu kõrva voolida?"

"Oh! Mul kõht koriseb, aga ideid ei ole rohkem!"

Oi-oi. Siis on küll pahasti! :D

1 comment:

Köögikata said...

Ohh, ma naersin oma esinemismeigi nüüd näole kõik laiali, pean vannituppa roomama. Ehh teid!