Meeste puhul tundub nii loomulik, et nad päeva jooksul langetavad, veavad välja, saevad, lõhuvad ja laovad kuuri kümme ruumi puid, vestavad mõned puulusikad ja kirvevarred, hanguvad lakka kolme lehma talveheina ja enne magamaminekut nokitsevad valmis paar aiatooli või puhvetkapi. Mis siin ikka kiita, tavaline asi. Aga mina tegin täna kõplale varre! Ja tundun endale nii tubli, et uhkustan kohe. Naistele antakse sedalaadi alpus andeks. :P
Tegelikult ma läksin aiamaale. Kui olin kolm kärutäit üleliigset kraami teeaukudesse vedanud, sai minu usinus otsa. Ehk homme. (Loodetavasti sajab.)
Aru ma ei saa, kust tassisin kokku need maasikataimed, mis hullumoodi paljunevad, aga mitte üht maasikat ei kasvata. Vahetan nad nüüd tasapisi sordi vastu, millel mammud küll keskmist kasvu, aga saaki saab sügiseni. Veerand jäi veel. Või kolmandik. Igatahes rohkem ei jaksanud.
Kuuris oli palju põnevam.
Kõigepealt kruvisin labidale uue käepideme külge.
Siis otsisin kõpla jaoks vart. Leidsingi lae alt, oma jõulukuusekollektsioonist. Aastakäik 199...
Koorisin. Kallasin üraskikäigud purust tühjaks. Lihvisin pussiteraga. Liivapaberiga. Klaasikilluga. Voolisin otsa koonusesse. Randiga. Et hästi sobituks. Koputasin kõpla varre otsa. Läbi vilditüki, et värv maha ei tuleks. Keerasin kruviga kinni, kuigi ta oli niisamagi tugevalt paigas. Mmm!
Miks meestele nii põnevad tööd on jagatud? :D
Ainus paha asi oli, et naabrid pidasid õues sünnipäeva. No et natuke piinlik mõni meeter kõrval asjatada. Just nagu tahaksin ka pidusse. Pakutigi. Veini. Ja salatit-vorsti. Jäin kindlaks. Ütlesin toidust resoluutselt ära. :P
Aga see muusika! Ma ei tee neil bändidel eriti vahet, kes laulude sekka anekdoote vuristavad. Nooh. Ma itsitan ka aeg-ajalt mõne siivutu nalja üle. Aga nii, et plaadilt müristatakse ette naerda... Teist-kolmandat ringi sama plaati kuulata oli juba väga valus. Mitte, et ma ei mõistaks inimesi, kes oma lemmiklugu mitu tundi jutti ketravad. Aga see võiks olla midagi hingele! Kuhu on jäänud sellised kenad muusikakollektiivid nagu Def Leppard, Deep Purple, Metallica?
Ohhh.
:P
2 comments:
Tean täpselt, mida Sa tunned. Mu naabrimees pani ka mind mõni aeg tagasi proovile ja nii 4 ööd järjest. Alles siis, kui lubasin talle terve öö "Läänemere laineid" mängida, on rahu maa peale jõudnud.
Mina panin hiljuti oma rehale varre taha. No minu tööprotsess oli natuke lühem, aga ma sain ka hakkama ja püsib siiamaani.
Mina kuulaks vahel isegi Rammsteini. Nii hea pingeid maandada. Naabrid on kindlasti sillas.:D
Mina käisin ka eile naabrite juures vabandamas, kas nad saaksid muusikat vaiksemaks keerata. Vaatajn oma teise korruse aknast nende õue otse pähe. Mul polegi eriti midagi Kuldse Trio vastu, aga plaat käias mitmendat korda nii kõvast, et TV-st juttu raske kuulda. Tänati.
Teised naabrid on mustlased, aga mustlasmuusikat nad kahjuks vist ei oska. Sellest servast on integreerunud. Neid ma keelata ei julge.
Post a Comment