"Ma olen meeleheitel!"

ahastas rahvamaja juhataja. Seda pidi küll olema, muidu poleks ta minu poole pöördunud. Kutsusin sõbrantsi appi. Häbissegi suremine on koos kergem.
"Ok, ma olen jänes," nõustus sõbranna, kui mina alles palvet sõnastasin. "Mul on kõrvad olemas ja valged põlvpüksid ja valge pluus ja roosad ketsid ja..." sädistas ta.
Aga kes mina olen? Sirvisin mõttes kappi. Rohelised pluusid, rohelised seelikud, rohelised kingad, rohelised sukad... Murueit? Kirurg? Värske kurk? Esimene näppu juhtuv peakate andis vastuse. Konn siis konn.

Tulemused: väljanägemiselt midagi Hagar Hirmsa, imeliku hipi ja ninjakilpkonna vahepealset. Olemuselt rabarokkar.
Kavalehe unustasin meelega maha, sest ei osanud seda kuidagi konteksti sobitada. Lähtusin tarkusest, et summa ei sõltu liidetavate järjekorrast. Kava koostaja arvas muud, aga tema arvamus jäi minu kisa varju. :P Läksin nii hoogu, et jänes ei saanud peaaegu üldse sõna.
Ok, elasin üle. Miskipärast ütleb vaist, et sedalaadi tööpakkumistega ma rohkem kokku ei puutu :D :D :D