Oskasin soovitada Viljandi mnt kaudu Pärnu mnt-le sõitu ja jõudsin peaaegu esimese korraga sihtkohta. Mida ma edasi soovitasin, pole enam oluline, sest kaasa võttis juhtimise üle. Mul oli küll paar head mõtet (nt, et hüppame autoga Pärnu mnt viaduktilt Tehnika tänavale jms), mille realiseerimata jätmine natuke kurvastas, aga teisest küljest - elus olemine on ka vahva.
Ok, korra sooritasime mingi kummalise vasakpöörde ja korra kergitasime auto kaenla alla ja vudisime kikivarvul üle eraldusriba. Aga siis polnud mina süüdi, sest mul puudus selleks ajaks igasugune arusaam, kus me oleme ja kuhu on vaja.
Eesmärk sai täidetud. Kaasa kindlas kohas. Loodan, et tal ka natuke hea meel.
Rott, nagu näha, mind enam elusana kohata ei lootnud. Miks muidu harjutas ta minu saabudes klaveril usinasti matusemarssi?
Ja täiesti asjasse puutumatult
No comments:
Post a Comment