Nägime seahernest ja jänesekapsast ja päris jänest ka. Oli selline uudishimulik ja edev pikkkõrva-nolk.
Torni abiks võttes saime aimu, kui pikk oli Kalevipoeg. Proovisime praktiliselt, mis juhtub suuliselt leviva rahvajutuga. 
Ja ronisime ja ronisime ja ronisime. Kord üles, kord alla. Lahe!
2 comments:
No te olete ikka vaprad. Mina vallutasin selle Valgehobusemäe torni esimesed kaks korrust, siis sai vaprus otsa.
Ses suusakeskuses on väheke minu kätetööd ka.
Nüüd lasin asjast veidi valesti aru saada. Torn oli meie jaoks seekord suhteliselt vähese tähtsusega. Osalt seepärast, et pooled õpetajad ise kartsid. :D Vallutasime hoopis torni tagust kõrgmäestikku. Loodetavasti jõudsid Sa sinna ka. See on üllatavalt ekstreemne! Eriti uus rada.
Aga vapraks saamiseks on meie torn just õige koht. Tuleb lihtsalt tihemini käia! ;)
Post a Comment