Ilus rikas elu

Eile kohtusin ühe ääretult armsa inimesega, käisin oma kalli kaasaga lõunal, hüppasin väga vale rongi peale ja jõudsin poolteist tundi enne bussi väljumist vahejaama. Lonkisin poodi ja kanäe! seal askeldas letis naabritüdruk, kes minu sisenedes just taharuumi hõikas: "Ok, ma lähen koju!"
Sain minagi kenasti kohale.
Jalutasin maja suunas, seal mingi simman teoksil. Üks naabrimees teatas häälekalt, et olen kauneim neiu kogu maal, üks uljaspea haaras mu kaitsetust kehast (käed kotte täis) ja teatas, et murran ta südame.
Minul kippus murduma selg.
Huvitav, mida nad joonud olid? Ostaks juurde. :P

Unes kallas ühe tuttava vene tüdruku isa mulle kurgisoolvett ninna. Pidada nohule hea olema.
On küll natuke paremaks läinud.
Ärkasin selle peale, et tuul puhus. Aken tundus kinni olevat. Kärbestest? Ei, siiski aken. Heidan pilgu välja, seal askeldab napis kattes naabrimees. Vaatad ja kõht saab täis.
Muinasjutt, mitte elu!
:P

Arvestades, et meil autot pole, viina ei tarvita (ok, veidi ja välispidiselt), suitsu ei tee, kohvi ei joo, siis pole raha ka millelegi kulutada. Mina küll ei nurise! :D