Homseni!

Roti Rate 2008/09

Niisiis.
Üldiselt võib aastaga rahule jääda. Kitsukese elamispinna
asendasin avarama ja isikupärasemaga.Toidumuret pole ja jõuluks sain juurde kaks uut sahvrit.Kassi peletasin elamisest välja.Naiste hulgas on mul jätkuvalt lööki.Arvate, et kõik see on niisama kätte tulnud?
Naised, need vajavad pidevat tähelepanu,
majanduslik heaolu aga tööd, tööd, tööd...
Tegutsen IT alal.
Või noh, peaaegu...
Vahel on kopp nii ees, et hüppaks...
Hüppangi -

Minu jõulufilm

Kel aega ja tahtmist, võib YouTubest ka ülejäänud 16 osa ära vaadata :)

Ohpuud oodates

Valmistasime õhtusöögi. Kaasa hakkis salati.
Ei kedagi.
Alustasime siis ise.
Mmmm...
Tunnid läksid.
Ootamine on nii kurnav. Käisin paaril korral salaja köögis salati kallal.
Kaheksa. Üheksa...
"Sööme?"
"Sööme!"
Nämm! Salat oli nagu veel paremaks läinud, süldist-kartulist rääkimata.
"Joome?"
"Joome!"
Näpistasime natuke hõõgveinist.
Midagi oli puudu.
Ohpuu.
Aga midagi veel.
"Täiuslikuks õnneks oleks tarvis tükikest kringlit. Pagaripoiste oma. Kohupiimaga," unistasin.
"Kas millestki küpsetada pole?"
"Nüüd??? Ega ei oleks kah."
Šokolaadi oleks. Trühvlikommi. Moosi-saia. Üks eriline piparkook.
Aga see pole see.

Siis ta tuleb. Ei taha süüa. Kohe üldse mitte. Õngitseb ise kotist head-paremat välja. Stritsli näiteks. Kohupiimastritsli.
Kas ma lasen end segada sellest, et kell on pool kaksteist öösel? :D :D :D

Kuuse otsas

"Noh. Kuidas ma Sulle seletan? On nagu lutt, aga teises otsas on neil kerad. Aga mitte päris ümmargused. Noh. On nagu ümmargune, aga ühest küljest sopistub sisse..."

Kaasa vaatab mind endiselt jumaldaval, aga mitte midagi mõistval ilmel. Ja kõik kuusetipukaunistused, mis ma netist leian, on tähed või inglid või... Aga te ju saate aru, millest ma räägin. Mu vanaemal oli selline. Ja see sopistus oli väga oluline, selline käis ülejäänud kuulide küljes ka.

pilt

Hoo! Leidsin augupallid!

"Mida rohkem ma neist kuulen, seda enam olen valmis uskuma, et olengi näinud," ohkab kaasa alistunult.

pilt

Võõral järvel

Vana hea

Teile seda sama!

Kaasa saadeti töölt heade soovide ja kingiga pühi pidama.

Häid koduseid jõule kõigile ja palju tööd uuel aastal! ;)

Parvega lumes

Jõululinnud

Kas on linnukesel muret?
Miks ei ole.
Kust ta saab, mida sööb?
Mine tea.

Kas ta nälga sureb?
Tema`p loodab loojale,
hüppab sääl ja oksa pääl
tõstab oma hääle.

"Kes on "Linnukese mure" autor?" piinan kaasat. Tema peaks ometi teadma.
Õlakehitus.
"Keegi linnuke, ma pakun. Viivi Luik? Jaak Jõerüüt?..."

Tantsisin täna Jüri Kuuskemaaga!

Ok, peaaegu et. Asend oli juba sisse võetud. Kahekesi ringtantsuks. Mis veel kõmulisem - tohtisin talle kõrvakiilu anda! (Eeldusel, et ta enne mu käeluu murrab või vähemasti natuke nihestab.)

Tegelikult oleks võinud proovida, sest värske esmaabiekspert on omast käest võtta. Kaasa saabus ekskursioon-sünnipäevale otse viietunniselt koolituselt. Nüüd tahab mu külmetavaid jalgu viinasokkidega üles soojendada ja ma ei julge keelduda. Ootan huviga, milliseid võtteid mu peal täna veel katsetama hakatakse :D

Kuni tervis lubab, lehvitan tänumeeles tervituseks sünnipäevalapsele, kaaspidulistele, giididele ja tundmatuks jääda soovinud koopaämblikele. Väga lahe oli!

Notme

Tegin täna pisikese (7 km) jalutuskäigu. Uskusin, et minusugune ilus inimene saab kindlasti küüti.
Reaalsus mu usku ei kinnitanud.
Tegelikult oli jalutamiseks igati mõnus ilm - mitte liiga jahe ega liiga tuuline, sademeteta.
Metsas aga marssis mul nina alt läbi üks jahipüssiga mees ja tegi olemise pisut kõhedaks. Kui siis veel mingeid hüüatusi kuulsin, olin suht kindel, et kohe aetakse põder teele ja siis me seal kahekesi ootame, mida saatus meile pakub.
Plaanisin esimese ragina peale kõhuli visata - vaevalt keegi loomale varvaste vahele sihib!
Õnneks helistas meheema ja oli valmis minuga metsavahe telefonitsi kaasa rändama. Artikuleerisin võimalikult selgelt ja katsusin näole manada kõik selle, mis eristab mind metsseast, -kitsest, põdrast ning jänesest.
Not me!
:D

Ja joonistada ma ka ei oska...

"Ema! Oskad sa öelda, kus on netis rohkem mõne tänapäevaluuletaja teoseid üleval? Noh, nagu Contra või... Meil on vaja luulepõimik koostada. Ma teeks muidu sinu omadest, aga ta peab kuulus ka olema," hädaldas üks põnnidest hommikul telefonis.
Piinlik last sedaviisi alt vedada. Kuidas saada ruttu kümme korda kuulsamaks nii, et ei peaks midagi tegema? Olen kaks tundi naine? :P

Paar tundi hiljem lasteaias:
"Mida jõuluvana lõvidele kingib?"
"Liha... Aga see ei ole liha."
"Mis see siis on?"
"Valaskala."

Vastu tulles Tegelinski soovile

Pahteldamise ABC

Eh! Lapsepõlv

Tulnukas

"UKDCPWGY!"
Mh? Midagi ei saanud aru. Ootame, mis juhtub.
:P

pilt

Kirjavahetus

Oktoobris tellisin endale isikliku prügikonteineri. Ühtlasi leidsin ka toreda kirjasõbra. Esimene kiri saabus konteineri arvega viiendal novembril.

Teine kiri tuli 24.11.

Hea Ragn-Sellsi klient,

Seoses lumesaju ja raskete teeoludega võib ära jääda 24.11.2008 toimuma pidanud jäätmevedu, teenuse osutamine võib olla häiritud ka järgnevatel päevadel. Võimalusel toimuvad tühjendused järgmisel graafikujärgsel päeval. Klientidele ei esitata ilmastikuolude tõttu osutamata teenuse eest tühisõidu arveid. Palume järgnevatel päevadel tagada konteineritele juurdepääs ja hoida konteinerite kaaned lumevabad.

Loodame Teie mõistvale suhtumisele.

Keskkonnahoidlikult,
Ragn-Sells AS

Kolmas kiri jõudis minuni 1.detsembril. Hinnatõusu teatisena.

Rohkem pole kirjutatud. Ehk pahandasid, et ma vaevaks pole võtnud vastata? Oi, pahasti. Juba vastasingi:

Hea Ragn-Sells!

Tänan toredate kirjade eest, aga vahva oleks, kui Te mõnikord ka ise külla tuleks. Teid oodates on jälle mõned esmaspäevad mööda libisenud, aga ma ei kaota lootust. Hoian konteinerikaane jätkuvalt lumevaba (seda on hetkel väga lihtne teha), ega ole ma ka mahutit lubatust rohkem täis toppinud. Olen käsitööõpetajana üritanud tekkivad jäätmed koolis ära kasutada, aga nüüd on selline mure, et varsti algab koolivaheaeg. Kui vorsti suudaksin veel kuidagi koos kilega alla kugistada ja komme paberiga neelata, siis sukkpükste, nõudepesušvammi ja kassiliiva juures tekib tõsine tõrge.
Järgmiseks esmaspäevaks lubab vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilma. Puhub ida- ja kagutuul 2-10 m/s, õhutemperatuur on -6 - 0 kraadi.

Igatsusega,

Teie hea klientKunagi kohtub ta tühjendajatega. Ma usun seda!

Minu uuekene

Lahe! Saan jälle pahteldada! See tuleb mul nii hästi välja :S

Minu uus sõber

Hommikul Tartusse reisides jäi ekssõber kurval ilmel mulle köögist järele vaatama. Õhtuks oli uus end peaaegu sisse kolinud.
Mis teha! Selline on elu...

Igapäevased imelikud juhtumised

Kükitasin õhtuses koolimajas ja ootasin pliidimeistrit.
"Mul on fotokas kaasas!" tegin rõõmsa avastuse ja otsustasin põnnikunsti pildistada. Aga koridor oli pime.
"Hm-hm-hm... Kus on lüliti?"
Kolme aasta jooksul pole mul tulnud selle üle pead vaevata. Ja nagu selgus, veel mõne asja üle. Sest leitud ruudukesele vajutades röögatas tööle koolikell.
Samal ajal, kui ma äraehmatatud ennast trepikoja laest alla kangutasin, viskus kõrvaluksetagusest kabinetist välja juhataja.
"Kes see lollakas siin kella kisub???"
"Mi-na..."

Vesikana ja vesikukk

Tiimarist võib 25 krooni eest saada peaaegu täiusliku plastmasskoduloomade komplekti. Peaaegu sellepärast, et kass on sama suur kui kits ja kangesti sissesopistunud näoga, hobune kõigub oma x-jalgadel, aga siiski seisab... Valik on suur, kuid kummaline.Esimese hooga rõõmustasin, et näe - kukk ja kana, pull ja lehm,... Nii tore! Aga edasi järgivad paarid mingil määral mu lapsepõlveveendumust: hobune ja eesel, jäär ja kits, hani ja part... Siga polegi.
Ja ikkagi on see hea materjal. Leiaks veel kusagilt metsloomad ka (hunt, rebane, siil, orav, metskits, metssiga jne). Kõikjal on hunnikute viisi krokodille, ninasarvikuid, antiloope ja muid toredaid tegelasi (lahe, kui laps neidki teab), aga mitte meie metsade elukaid. Muidugi saab neid ise joonistada ja piltidelt välja lõikuda, aga ikkagi! Lõikan ja joonistan nagunii, aga midagi tahaks ka käega katsuda.
Armas jõuluvana... :P

Ladusin oma varanduse rühmadena lauale. Linnud: kana, kukk, part, hani, jaanalind (mingist vanemast komplektist). Miks jaanalind? Sest ta on laste hulgas üks enimtuntud kodulind. Teda käiakse vaatamas perega ja lasteaiaga. Parte on ka veel keegi tiigi ääres toitmas käinud, aga kes see kana on???
Ok. Torkasin suleliste sekka jänese. Kes ei sobi?
"Jänes!"
Miks?
"Need teised on lendamisloomad! Ja nad elavad VEES!"
Absoluutselt arusaadav! :D :D :D

vesikana

Hästi ja halvasti

Kati rõõmustas eile meid oma mänguga. Seesugune lahe leiutis sundis ennast ka pingutustele. Esiti küll sõbrannale pakutud harjutused, aga pea neist tubli õppematerjal ei või sündida.

Küsitakse:
Olen sellepärast mures, et kuidas R kurgust kätte saada? Äkki tiriks?

Vastan:
Alustuseks muidugi "mesilane" ja "mootorpaat", kuid perspektiivis tuleks motoorika arendamine kombineerida sõnavara laiendamise ja mälu treeninguga:
Draakon trampis Draamateatri trepikojas.
Traksidega traat-trussikutes treial trikitab trapetsil.
Trotslik trombonist trehvas trampliinil trallitanud trianglimängijaga Trondheimi trahteris.
Trukkidega trikoos transseksuaal triigib triiphoones truudusetu trummari trendikaid triatsetaatkiust trippe...

Kuna tundus, et häda pakiline, saatsin läkituse koheselt teele, aga mõtteid muudkui koguneb. Ja märkan nüüd, et kiiruga koostatud lauseis on mõni sobimatu sõna sees ( nt "trummar" - lõpus ka R, ei lähe mitte).

Oi, kuidas mulle meeldib inimesi aidata!

Tore, et midagi ka hästi läheb. Hommikul, kui teise sõbranna soovil lasteaia seinale saaniga jõulumeest joonistasin, sättis end minu kõrvale istuma üks iseteadlik tirts. Üldiselt meeldinuks mulle ilma publikuta toimetada, aga olgu siis pealegi.
"Praegu on minu kord!" teatati tähtsalt (nojah, tavaliselt kõnnib logopeed temast ju mööda). "Te võite ka tulla!" lubati seejärel armulikult kõigile huvilistele.
"Kui teid siia ümber nii palju koguneb, ei saa ma joonistada," hädaldasin kitsaks jäänud liikumisruumi üle.
"Olgu, ma siis rohkem ei kutsu," pakuti lahkelt. "Aga neid, kes tulevad, ei saa ma takistada!"
Eksole!
"Sul ei tule täna vist kõige paremini välja," nuriseti hetke pärast, kui uudistaja täheldas, et üks kriips on kuklast puudu ja saanijalase all peaks lumetriip olema.
Rrrrr!
:D

Räme päkapikk

"Emme, tead kuidas saaks kõik jooksuvõistlused ära võita?" tuleb Põnn9 oma avastusega lagedale. "Peavad olema väga pikad jalad!... Sest kui oled mingi räme päkapikk, pole loo-tust-ki!"

pilt

Tivoli Tuur

Saan end just bussis mugavasti istuma sätitud, kui kaks neljanda klassi noormeest selja tagant õlale koputavad: "Õpetaja, me tahaks ise seal istuda!" (Mulle nii meeldib, kui mind patsutatakse. Rrrr.)
"Täbar lugu!" laiutan vastuseks käsi ja jätkan aknasse kumava päikeseloojangu nautimist. (Võib seda tõlgendada kui õpetajapoolset vägivalda? Et mida me saame laste käest nõuda, kui me ise nende tagasihoidlikele soovidele vastu ei tule?) :PIhaldusväärne iste vajab pisut kohendamist. Keegi on seljatoe alla lasknud. Koban istmealust hooba ja vupsan seepeale tooliga vahekäiku. Uuups!
"Mis ma nüüd teen?" hädaldan juhile.
"Pane turvavöö kinni ja naudi," muheleb too. "Üldiselt peaks ta ise paika jääma."
Aga ei jää!
Teen ennast nii raskeks, kui oskan, aga tool saab sellest ainult lusti juurde. Tunnen puudust isegi neist paarist nirust kaotatud kilost, mis ehk istet fikseerida aitaks.
Viuuuh! tuiskan järgmises kurvis tagasi akna poole.
Vhüüüt! tuhisen uues kurvis taas vahekäigu suunas. Ja nii jätkuvalt. La-he! :D
"Viimased vindid veel," muigab sohver.
Kahju, et keerutada ei saanud. Aga ega ma ei taibanud küsida ka.

Hambaklambriralli

Põnn lõhkus klambrid ära. Käis paranduses, aga kätte pidi saama nädala pärast. Täpselt sel päeval, kui mul polnud kuidagi võimalik neid ära tuua. Mis tähendanuks 2-3 nädalast klambritust. Mis olnuks hirmus halb, sest ideaalnaeratus juba sama hästi kui käes.
Lunisin kõik kolleegid läbi. Asjata. Hädaga pöördusin bussijuhi poole, kes on vapustavalt vastutulelik. Piinlik oli teda küll sellisel teemal tülitada. Nojah. Nii vastutulelik ta siiski polnud, et oma vaba päeva ringi vahetanuks ja ega see olnud mul nii ka mõeldud. Tema paarimees aga ei tekita kiusatustki, et teenet tellida.
Jama.
Siis meenus mulle, et alles mõne päeva eest helistas tuttav, keda ma kümmekond aastat näinud pole. Juhtumisi töötab just polikliiniku kõrval. Nõustus. Saatsin põhjaliku sõnumi nime, eseme kirjelduse, bussi kirjelduse jm vajaliku infoga.
Sel ajal, kui saadetis kohale jõudis, olin paraku kõige hõivatum. Mure suur. Kordasin paki vastuvõtjale mitu korda ülesande üle, aga kuna usaldan teda sama palju kui ennast, jäi süda raskeks.
"Oli mu palve Sul meeles?" helistasin esimesel võimalusel saatjast tuttavale.
"Ei," kostis vabandav hääleke. "Aga sa saad oma paki kätte. Jõudsin 5 km pärast bussile järele."
Appi.
"Said kätte?" helistas ta veidi hiljem. "Juht ütles, et sellist peatust tema liinil pole."
Ei teadnud veel. Vastuvõtja telefon vaikis.
Sellist peatust tõesti pole, aga see oli lugeja, mitte kirjutaja viga :D
Kodus ootas põnn sinise kilesussinutsakuga. Kus pidada sees olema veel natuke sussi, käterätt ja aare. Tõeline maskeering.
Kohal! Läks korda! Jee!
Ma olen meister inimesi ära kasutama ja mulle satuvad ka alati sellised, kes on kogu südamega asja kallal. Piiiiinlik....

Kuduv vesirott!!!

Paari päeva eest polnud elektrit. Kaunistasime toad klaaskaussidesse ujuma lastud teeküünaldega. Vool tuli tagasi. Kausid jäid. Täna avastas need üks vilgas ja uudishimulik loomake. Sai see nüüd alguse soovist küünlaid maitsta või millestki muust - mine võta kinni!
Esmalt üritas kutt kausi ääre külge klammerdudes ja ühe käpaga lainetust tekitades küünalt lähemale meelitada. Tasakaal kadus. Siis rühkis kikivarvul, kõht sisse tõmmatud (märg ja vilu), küünla juurest küünla juurde ja lõbustas end nende vee alla vajutamisega. Kui põnn küünlad kokku korjas, polnud neist lugugi - talisupleja ikka ja taas platsis!
Kui ka bassein ära korjati, ajas tegelane jonnakalt moka torusse, otsis oma kapitagusest laost midagi suupärast ja ronis seda mu õlale sööma.
"Näita, mida mugid!" üritasin imelikku einet identifitseerida.
Keerati selg ja torgati segajale sabaots ninna.
Kui niisugused ollakse...

Ja kudumine osutus liiga aega ning püsivust nõudvaks. Pealegi oli keras ainult üks varras.

Pimekohting

Kaasa kandis mu hoiuarvele ümmarguse summa raha, et ma end hästi tunneksin. Alustasin kohtingust.
"Olen viie minuti pärast lasteaia ees," juhatas salapärane tundmatu.
Viie minuti pärast lasteaia ees oli juba kaunikesti hämar ja täpselt see aeg, kui põnne kodudesse jagatakse. Naeratasin lootusrikkalt ühele ja teisele, aga kõigile tundus oma laps tähtsam.
"Näed, see on tema!" saatis üks kolmanda klassi tirts, kelle oma eraellu olin pühendanud, mind õige autoni.
Oligi.
Järgnes raju õhtupoolik - kammisime poode siin ja seal, mõnda paika nägin lausa esimest korda. Jäime paaris poes tuttavatele vahele, aga mis tähtsust sel, kui raha on, ja asjatundlik raiskaja abiks.
"See on ehk pisut mugavam, aga nendest tuleb jälle stiilsem komplekt. Hind üks... Ära seda osta, ma tean kohta, kus saab odavama ja sama hea!"
"Kas annan raha?"
"Maksad, kui toon."
Jee! Tõeline ostuteraapia!
Maakonnakeskus oli pühade-ehtes, autoraadiost kõlas üks laul romantilisem kui teine...

Käime katuseid mööööda...
Armastan Sind, sest Sa oled: lumes ukerdav leevike...

Aitäh kaasale, kes selle kõik võimalikuks tegi!
Ja kuigi õhtu polnud NII romantiline nagu esimese lugemisega ehk tundus, on mul tänu sellele jõuluks uus pliit. Malmahjuga. Kui veab, jääb raha praekski.
;)

pilt

Teki-, panni- ja detsembrikuumus

Põnnid jätsid meid eile kaasaga omapäi linna. Kasutasime juhust ja põikasime kinno.
Kui olin järjepanu kõik välja praakinud, mis tundusid liiga löömad, liiga põnnidele või mida pidi lihtsalt liiga kaua ootama, jäi sõelale "Detsembrikuumus". Eesti asi ja hakkas kohe.
"Ei tea, mõni koht nagu häiris," muljetas kaasa hiljem. "Et head olid nii head ja pahad nii pahad..."
Ei olnud ju? Minul oli küll Jaan-Maidust kahju. Kohe kindlasti ta ei varastanud seda kasukat. Ja Elis-Carmen - mees maha lastud, armuke vaatab nooremaid... Vastupidi, tundsin just, et ei teagi, kellele rohkem kaasa tunda. Küllap oleksin kah nuga loopinud ja ÜKT-ga end välja elanud.
Tubli kiilas kommunismispetsialist, kes ühena vähestest riiki kogu südamest pööras, suri teadmisega, et revolutsioon on üks suur ... ja et poisikesed ei saa enne aru, et sõda pähh, kui kellelgi kuul kurgus.
Vähemalt Põdder leidis mõneks ajaks hingerahu. Nüüd, nagu avastasime, puhkab Undi kõrval igavest und. Kuidagi peab saatus ikka nöökida saama.
Leidsin kangelase pildi ka. Kas ongi see postkontoris tehtu?

pilt

Kodus vaatasin üle ajaloo kaks näopoolt. Võõbatud tundusid mõlemad.
Hommikul tegin põnniga korduskülastuse. Näitlejad olid endiselt tasemel. Üks piirivalvur jättis justkui olulise repliigi ära, aga võib-olla ei öelnud ta seda ka eile. Klotilde ehk kargles kõige mannetumalt oma poodiumi otsas, aga kas saabki lihtsalt tehasetädilt näitlejameisterlikkust nõuda? Oma teksti rääkis ju ilusasti ära, midagi sassi ei ajanud... :)

"Ega keegi saa ju tulla kööki kotletiküpsetuses osalema," pobisesin habemesse, kui visalt edenevate pannitäite kõrval taldrik pidevalt tühjaks varastati. "Neil vaja teises toas präänikid närida!"

Aga tegelikult... oli see väga tore mees, kelle kõrval paar viimast hommikut sai ärgatud. Võiksime teinekordki kohtuda :P

Kummitusetund

Varahommik. Tühi koolimaja. Lapsed rahvamaja saalis võimlemas. Selline kõledavõitu kõmisev vaikus. Parema meelega püsin oma valgustatud kabinetis ja ootan, kuni maja eluvaimu sisse saab. Korraga jääb trepikojast kõrvu hääleke. Selline habras, õrn, lootusrikas... Nagu mingi õudusfilmi ängistav motiiv. Ihukarvad tõusevad püsti! Piilun tühja hämarusse. Ühes trepiorvas kössitab tüdrukuke. Pisike, patsiline. Ranitsaga selg seina vastu surutud.
"...Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista..."
"Miks sina siin oled?"
"Mul on kehalisest vabastus!"

pilt

Tormitütred

Põnn näitas üles hämmastavat püsivust ja istus neli tundi Aegviidu jaamas seisvas rongis. Siiski-siiski! vahepeal kolis pooleks tunniks Tallinna rongi ootavasse bussi, aga mõtles siis ringi. Aega ju oli :D
Tallinna rongis istus sõbranna. Et telefoniarvet mitte lakke kergitada, käisin vahepeal Tarmo blogist lugemas, kuidas hetkeseis on :)
Nüüdseks on liinid lahti ja põnn tubli pool tundi linna poole sõitnud.
"Kulli!" raporteeriti just.
Uurin, kuidas sõbrannaga lood, kas kodus? Ei veel. Bussijuht (meil on super bussijuht, muide!), kes reisijate palvele vastu tulles üle kahe tunni rongi ootas, saavat temaga arvatavasti veelgi ilusaid õhtutunde veeta. Üks auto olevat tee sulgenud. 3 km kodust. Minu kodust ca 1,5 km. Kas minna küünlaid ja kooki viima? Romantikaks :P

PS Kell on kohe üksteist õhtul. Põnnil õnnestus rongiga lõpuks Ülemisteni roomata, aga õnnis pääsemine see väga polnud. Trammid ei liikunud, taksot ei saanud. Siis pani põnni telefon pildi kotti.
Olin just tema kaaslaste numbri hankinud, kui põnn helistas. Taksojuhi telefoniga. Et tulgu kaasa ja lunastagu ta Maisi parklas välja. Takso maja juurde ei sõida. Kaasa tormas nagu noor hirv viidatud suunas. Nutika dispetšerina suunasin sündmuskohale õnneks sealsamas naabermajas elava täditütre. Päästjad kohtusid määratud tänavanurgal. Nüüd et takso kus?
"Karja tänav," antakse kaasale järgmine orienteerumissuunis.
Hm. Mina sellist kohta kaardilt ei leia. Nii ei tea ka kaasa, kus suunas joosta.
Õnneks pole vajagi.
"Kajaka turg," kõlas uus korraldus. (Huvitav, kas Kopli kandis sellised paigad kõik üldse olemas on?) "taksojuht ütleb, et tema siit edasi ei sõida!" hädaldas põnn. Kant võõras ja raha ka nii palju ei jagu.
"Oleme Taime ja Ristiku nurgal!" kõlab mõne aja pärast uus teade. Lõpuks midagi tuttavat. Siis kaob mu perekond levist.
Lõpuks helistan tavatelefonile.
"Kas sa helistaksid veel mobiilile, siis ma leian ta lõpuks üles," nurub kaasa.
Helistan.
"Kuidas teil seal?"
"Sööb suppi."
Ok. Niipalju siis varakult magama minemisest.

Millal korstnapühkija tulema pidi? Homme? Ülehomme? On siis ikka korsten, mida pühkida? Tihkan ma teda sinna üles saata?

Kadunud poeg

Tuleb vist väga külm talv. Kevadtalvel kadunuks jäänud perepoeg ilmus välja. Temale iseloomuliku ülbusega: "Mis tähendab, et teil on ainult krõbinaid? Ette pidin teatama vä? Kas nii võetakse siin peres kalleid külalisi vastu???"
Iseenesest olen ma ta üle ju rõõmus, aga oleks patt salata, et harjusin juba teatud mugavustega: kassiliivalõhnavabadus; tugitool, milles võin täitsa üksi istuda... Pealegi suutis ema paari siin veedetud majahoidmisnädala käigus mulle veel ühe kassi kodustada. (Mis ma nüüd teen? Lasen kõik soovijad korterisse või kuulan päev otsa ukse tagant kostvaid kaebeid? Tundub, et naabri koer elaks ka parema meelega siin - jääks ära see tüütu trepist üles-alla käimine). Üsna sant seis - kaks kõutsi, kes teineteisest midagi teada ei taha, rott, kes on harjunud olema A ja O, ja mina, kes ma ausõna armastan loomi, aga mitte avastusi, et keegi on mu talvesaapast käimla teinud või padjale oksendanud. Ja mul on kõige selle profülaktikaks neetult vähe aega.
Ohhh!

Ei mingeid väljavaateid

Huvitav, kas lumi ulatubki 1. korruse akende ülemise servani või see ainult tundub meile?
Akna taga on ju valge, miks küll tuba pime on? :D

Tundub, et keegi on toavälise elu ära varastanud...

Müüja väitel valmistab matrjoškasid Venemaal ainult üks tehas

Ilusad

Ilusad on kallid ja odavad on (lisaks sellele, et ka kallid) ... hmh ... imelikud. Saaks toorikud, maaliks ise näod pähe. Arvata võib, et patenteeritud, muidu veenaks mõne meistrimehe nokitsema. Nuuks. Nii hea õppevahend iseenesest. Aga kui teha nii, et käiks lahti esi- ja tagaosaks ja memme seest tuleks välja vahelduseks ka mõni taat?

Pääh! Kõik on juba olnud...

pilt

Või kui ainult memmed, võiks neid (eeldades, et on siitkandi suveniirid) lambasihvriteks kutsuda. Vms.
Nojah, kogu kupatus maksaks lõpuks jälle jube palju, aga oleks vähemalt (hästi sisse vehitud) eestimaine. :D

Selle asemel, et laupäeval metsa minna,

passige parem niisama kodus ja jooge viina!
Ei armasta ma ATV-sid. Ujuvaid ega lendavaid. Mets peaks olema jalakäijaile. Neljajalaveolistele.

pilt

Jah, ema!

"Sa pead selle kapi ära tõstma, kui korstnapühkija tuleb. Ja tagatoa laua, et ta lõõriaukudeni pääseks. Eestoas on ka luugid..."
(Jah, ema, ma elan siin juba 20 aastat!) :D
"Ära siis sellest riidast väga kuluta, mis ma tegin. Need on nii vanad ja kuivad puud, et lähevad särinal... Pesud on tooli peal, saate kappi panna. Ja kuuri taga..."

Ja-jah! Ja ma luban, et nuuskan korralikult nina, ei lähe kinnasteta õue ega vaata õhtul liiga kaua telekat. :)

Tore on olla laps!

Vanaema munes kivi taha

Lihtne ja lõbus: võtad 2 eri värvi hunnikut pabersedeleid, kirjutad ühtedele tegija, teistele tegevuse, ajad sedelid segi ja lusti kui palju!
Oleme põnniga nii palju naernud, et kukume vist mõlemad öösel voodist maha.
"Baleriin vingerdab puraviku all."
"Siga helendab öises taevas."
"Seeneuss lendab õielt õiele."
"Varvas kires aia peal."
"Prügikast toppis põsed päevalilleseemneid täis."
"Sisalik leidis kotist 3 päkapikku."
"Kukk piilus sokiaugust..."

Tunnihinne

Torumees käis.
"Palju küsid?" üritasin töörahast rääkida.
Jutt kiskus vasakule.
"Ema!" hõikasin teisest toast tasumiseks abilist.
"Ah nii?" vajus meistrimees mõttesse. "Mulle tundub, et sellesse filtrikopsikusse tekib lähiajal mõra..."
"Kuidas???" ehmusin.
"Aga vaat nii," näitas töömees, kuidas mutrivõtmega oleks võimalik kopsiku pihta äsada. "Ja seda kraani ka nähtavasti enam tööle ei saa," kruttis ta dušinurgavarustust seinalt maha.
Õel.
"Ma annaks ikka raha," kauplesin. "Piinlik ka, kui pärast öeldakse, et raha oleks lisaks vaja."
"No eks arvesta siis ise," kohmas torumees.
"Mina ju su tunnihinnet ei tea!"
"Aga enda oma?"
Ei suutnudki summat välja pressida. Tüüp rehmas käega ja lahkus muheledes.

"Ema, palju sa mulle teatrisse raha annad?" pinnib hiljem pisipõnn. "Mingi 50 annad vä?"
"Kas vähemaks tingida ei saa? Kujutad sa ette, kui palju ma järgmisel kuul teenin? Kui ma olen pool kuud palgata puhkusel olnud..."
"Mingi 8000?"
"Oleks see nii..."
"Mingi tuhat siis või? Mis su tunnihinne üldse on? Noh, enne sa torumehega rääkisid?"
Ui, heldeke...

Homme ostan endale pika pesu, valehambad ja kiiktooli

Eile hommikul teatas üks tuttav bussis, et käis linnas oma juubelit pidamas. Pubis.
"Sa tuled ka linnast?"
"Ja-jah. Pubis jäi käimata. Ajasin oma praktikaasju."
"Õudne, on ju! Praegu sunnitakse kõik vanainimesed koolis käima," tundis peoline mulle kaasa.
R-rrrrrr!

"Minu emal ei ole sellised juuksed!" protesteeris neljane põnn, kui pildimängus üht kirjulakalist emaks nimetasin.
"Aga mina olen ka ema. Minul on ka lapsed. Teeme nii, et see ema olen mina?" üritasin kompromissi leida. "Vaata, minul on ju punaseid juukseid ka!" lehvitasin põnni ees oma lakka.
"Ja kollast!" nõustus põnn. ... "Ja halli!"

Nuuuuts! Ei ole juuuu!

Kas sina oled juba eurolehma kiitnud?

Iga meist peab oma palga raske tööga välja teenima. Ka see tubli inimene, kes niisuguse asja välja mõtles:

EUROOPA LIIDU KOOLIPIIMATEEMALINE PLAKAT

Kuna kogemused on näidanud, et abisaajad ei ole piisavalt teadlikud Euroopa Liidu rollist koolipiima programmis, kehtestas Euroopa Komisjon alates 1.augustist nõude, et igas koolipiima jagavas haridusasutuses tuleb paigaldada Euroopa Liidu koolipiimateemaline plakat. Koolipiimatooteid jagavad haridusasutused peavad valmistama või laskma valmistada Euroopa Liidu koolipiimateemalise plakati. Plakati miinimumnõuded on järgmised:

Plakati suurus: vähemalt A3

Tähed vähemalt: 1 cm

Pealkiri: Euroopa Liidu koolipiimateemaline plakat

Sisu: haridusasutuse tüüpi arvestades vähemalt järgmine sõnastus:

„Meie [haridusasutuse tüüp (nt lastead/algkool/kool)] jagab Euroopa koolipiima programmi alusel Euroopa Liidu poolt subsideeritud piimatooteid”.

Lisaks on soovitav rõhutada toiteväärtuselisi eeliseid ja anda lastele toitumisalaseid suuniseid.

Asukoht: haridusasutuse peasissekäigu juures kohas, kus see on selgelt nähtav ja loetav.

Plakati olemasolu kontrollitakse PRIA kohapealsete kontrollide käigus.

Õnneks pildi koha pealt pole ettekirjutusi tehtud. Nii saab kollaažtehnikat kasutades selle üpris kerge vaevaga kohandada mõnest olemasolevast:

pilt

pilt

pilt

"Hm!" arutles juhataja. Vanasti ei lubatud koolivihikule kirjutada: vene keele vihik.
Tuli kirjutada: vene keel.
Kõik näevad ju isegi, et vihik.
Postriga on loomulikult hoopis teised lood.

Ok, tehtud!

Lasime lastele paljundusega VS-st lehekülje ka juurde, kus subsideerimine ja subsiidium ära seletatud. Et kõik näeksid: meie võtame asja tõsiselt!Piima rüüpab koolieelik

mida EL subsideerib
Igaüks joob kuniks janu
Kallis EL!
Palju tänu!

Mesiloomade auguga karu jt elajad

Pühendan kaasa laste uurimise saladustesse.
"Mis pagana loogika see on, et jänes on puu all ja orav puu otsas?" poriseb ta.
"Noh, ega see pilt olegi õpetamiseks. See näitab mulle lihtsalt, mis sõna laps mingi kohasuhte väljendamiseks kasutab. Kui aasta pärast ütleb, et lind lendab puu kohal pro peal, siis ma näen: ahaa, areneb... Või mis loogilisi vastandeid pakud sa ise nt sõnale KÜLJES?"
"Teises küljes!" teatab kaasa võidukalt.
"Ahah! Et OTSAS ja TEISES OTSAS?"
"Just!"
"Eks ole hea näha, kuidas oma silmade all inimene areneb?"
"Mhmh! Mida kauem minuga koos, seda jaburamaks!"

Pealkirja seletuseks:
Pildil mets, loomad igal pool ees, taga, kohal, küljes, peal... Puu all vaatab karu, puu ladvas õõnsus, mille ümber kurjad mesilased.
"Karu tahab puu otsa minna! Karu tahab auku minna!"
"Miks karu tahab auku minna?"
"Ta tahab seal istuda!"
"Aga vaata, kelle pesa seal on? Kes seal augus elavad?"
"Mesiloomad!"
"Mis magus asi mesilastel pesas on?"
"Kommid!"
"MESI! Karu tahab mesilaste mett kätte saada. Kas mesilased tahavad karule mett anda?"
"Jaa! Mesiloomad toovad teda!"

Millega tegeleb üks üleõppinud naisterahvas kell kaks öösel?

On köögiukse küljes ketis ja nõutu. Kohe tükk aega nõutu. Sest miks on nüüd liikumisvõimalused piiratud, kui just oli kõik ok??? Käsi saab liigutada. Proovitud. Jalgu saab liigutada. Proovitud. Edasi liikuda ei saa.
Kui kaua ahvil aega kulus, enne kui toikaga puuri laest banaani alla urgitsema õppis?
Loodan, et kauem.
Avan ukse. Sikutan hommikumantli vöö ukse alt välja. Vabadus!
Vabadus jälle konspektide taha istuda. Jorr.


pilt

Siia ära löö, siit jääb näha!

Tunni teema: Politsei
Uued sõnad: LÖÖ, SIIA
Kuidas koostada tund lapsele, kellel sõnavaras kümmekond või veidi enam sõna?
Tekitab mõtteid, mis?
Esimesena tuleb pähe teha elusuuruses päti pilt seinale ja siis näidata sellel, kui palju kuhu.
Konspekti jõuab aga tühjast kommikarbist nukujalgpallimäng ja jutt sportlikest politseinikest.
:)

pilt

Jõuluvana on surnud

"Palgata puhkus???" ahastab Põnn18. "Sel aastal jõuluvana ei tulegi."
"Jõuluvana on surnud," lajatan jõhkralt.
"Ei, koomas. Järgmisel aastal tuleb jälle!... Tahad, ma ütlen sulle ühe saladuse?" muheleb tütreke. "Jõuluvana läks EE-sse tööle."