Fotojaht. Masinad.

Pliidiparkla.
Abrakadabra.
Nostalgia acuta.
Hea, kui ainult mängult.
Rikša.
Silma alt ära.
Aerotakso.
Ökobuss.
Teised.

Pehme ja karvane

Brrr. Külm on. Kasukakasutamisaeg.


Viimased lehed langevad
bussiakendel.

Ahjusoe

Haa! Aitäh uuesti! :D

Kui hommik pole õhtust targem

:D :D :D

Põllusõltlane

Uskusin, et kõik see on möödanik. Laudatoimkonnad, kartulimaal küürutamised, puurviljandus.
Kallid sõbrad! Ilmaaegu juhatasite mind endise vaeva ning mure juurde, millele alateadvus tiivad selga ja aupaiste pähe on kasvatanud.
Kõigile leiduvad netis sobivad ahelad. Minul oli nüüd hommikul esimeseks tööks kõrvitsad ära korjata. Või oh seda murekest, kui mingil hetkel tundus, et kalli raha eest ostetud kana minema on jalutanud :P
Nüüdki. Läheks magama, aga maasikas on üheksakümne protsendi peal :(

Lapsepõlve mudased mängud

"Emme! Poleks ju hullu, kui ma selle punase jope ära määriks?" küsib pesapõnn õue minekul.
"Mis siis kavas?"
"Ei, lihtsalt. Sellega ma ju koolis nagunii käima ei hakka."
"Meelega rikkumisest ma ka eriti vaimustuses pole."
"Ei, lihtsalt, kui juhtub..."

Ookei.

Paari tunni pärast naaseb õhetav ja elevil põnn: "Ma olen täiega porine! Saad aru, TÄIEGA!"
"Kuidas see siis sündis?"
"Ausalt, me ei teinud endid meelega mustaks! Me leidsime M-ga ühe suure porilombi ja siis me leppisime kokku, et kumbki viskab sinna hästi õrnalt kuus asja ja ta võttis täiega juraka kivi! Ma olin üleni porine ja siis viskasin mina ja tema ei saanud üldse poriga pihta. Pärast õnneks sai... Siis mul läks veel jope lukk katki ja ma olin nagu mingi prükkar! Siis läks õpetaja mööda ja küsis, et kas me vihma ei karda. Ma mingit vihma polnud märganudki!"

Välkkülaline

Hm. On meil kass või pole? Viimati nägime teda... ee... kevadel?

Tuiskas taas korraks läbi :D

Aasta enne pooljuubelit :D

Õnnitlused asjaosalistele!

Veinipudeli avamise hea tava

1. Lõigatakse läbi ja eemaldatakse pudeli kaela kattev kapsel.
2. Puhastatakse pudelisuu ja sihitakse korgitseri "kruvi" korgi keskkohta.
Seda, et korgitseriga on lihtsam avada kui kahvli, rusika või küüneviiliga, teab vast iga veinihuviline.
Hea korgitseri "kruvi" spiraalist on võimalik tikk läbi pista.

3. Kruvi keeratakse korki nii sügavale, et viimane keere jääb paistma (45 mm korkide puhul).

Esimese punkti täitmine on VÄGA OLULINE.
Miks ma seda räägin?
Et ei juhtuks nii, nagu ühel mu tuttaval veidi asjatundmatul noorikul. Oli vein. Oli korgitser. Tundus aga, et viimane pole päris töökorras. Tundus seni, kuni selgus, et...


XD

Fotojaht. Latern/lamp

Väiksel majal väike lamp, suurel majal suur.
Tillul sinitulihiirel oma sussist puur.

:DTeised valgustajad

Nagu päriselt

Mul oli suur jorjeniaed. Kõik lilled ühest sordist, aga süvenevale sügisele vaatamata täies õieilus. Kõrval nägin peenart, kus kellelgi paar teist sorti jorjenit kasvas. Soovisin neist natukest endale. Ei peetud probleemiks. Jalutasin minema mõnusa tundega, et järgmisel aastal näeb mu aed veelgi kenam välja.
Sisenesin Salme tänava seminarimajja. Seal, kus arvasin asuvat saali, laiutas luitunud olemisega hämar ja avar eesruum, keskel laud kahe aastates ametnikuga. Nende juurest lahkus sõbranna, kes oli mingi 10 ap ainega maha saanud. Mina sellele paraku ei pääsenud. Valisin matemaatika.
"Teil tuleb läbida ka kitarrikoolitus," selgitas tõre papi laua tagant. "Ajad kattuvad."
Arvasin, et tulen toime. Hindasin oma mänguoskusi piisavaiks.
Matemaatikas oli kohe homsest vaja õpetajat. Mind ei peetud pädevaks. Õnneks jalutas läheduses töökaaslane lasteaiast, kellele matemaatika väga meeldib. Kõik olid lahenduse üle juba ette elevil. Siis ilmus mu tütreke (19) ja pakkus, et võib ka homsed matemaatikad läbi viia.
Paar pedagoogi arvasid, et ta on selleks liiga noor. Tekkis talitsetud vaidlus, taandusin nurga taha palmituppa otsust ootama. Rohisin ajaviiteks ühe lahmaka palmialuse umbrohust puhtaks.
Siis kõndisime, selgust saamata, tütrega tee äärde bussi ootama. Põnn jõudis esimesena ja hüüatas. Murdunud toominga juures vedeles mingi kummaline roomaja kest. Nagu oleks krokodill nahka ajanud. Haarasin fotoka. Nägin elukat, kuid pildile eriti ei saanud. Põllu asemel laius meri ja tegelane kadus õrnalt kurrutatud lainetusse. Meenutas hiiglaslikku verekaani või midagi seesugust. Puu juures aga lebas veel mingi olevus. Püüton? Teisel poole puud oli neid lausa hulgi. Suured, laigulised, erinevates toonides, liikumatud. Nagu oleks neid mingi häda tabanud. Madalalt mere kohalt laskus kaks langevarjudega paljasjalgset kaitseliitlast olukorda lahendama. Muretsesin. Kuigi hirmu polnud, tundus paljajalu madude sekka minek kahtlane. Ega nad väga juurde roninud (mis mõttes? Olime ise ka ca 0,5 - 1 meetri kaugusel). Jäime minust sinna mõtisklema.

Nüüd siis loen, mida nähtu tähendab:

LILLI istutama - rõõmu. Lillepott ilusate lilledega - rikastumist.
ESIK - raskusi oma isiksusega. SAAL - suurt muret ja kulu. Kuna ma saali ei pääsenudki, aga esik oli suur, ootab mind suur mure ja kulu oma isiksusega
KITARR - soovide täitumist.
ARVUTAMINE - õnne kauplemises ja rahaasjus.
PUUD (rohelised) - head elu, õnne ja tervist. Palmid olid suured ja rohelised küll.
UMBROHI - elu paranemist. No nii. Sellest sain edukalt lahti.
TEED mööda kõndimine - töö edenemist.
MAANTEE - mure möödumist ja sellele järgnevat head aega.
HÜÜDMIST kuulma - haigust. Hm? Jään haigeks, ei pea tööl käima ja naudin muretut elu? Nii või?
TOOMINGAS - õnne armastuses. (Kuna toomingas ongi päriselt murdunud, ei pea ju muretsema?)
KROKODILL - kohtumist õela inimesega.
MADU - kurja inimest
KAAN - hoiatus uhkusest ja ahnusest hoidumiseks. Nomaeitea. Nad olid nii oimetud kõik.
RAND - eesmärgile jõudmist. Rannal seismine - hädaohtu, tagakiusamist.
KALLAS - takistusi töös, kui pole usin. Kaldal käimine - igavust.
MERI (vaikne) - tervise paranemist, lootuste täitumist. Meres ujumine - head elu ja tervist (hea tervis uhkusel ja ahnusel?)
KAKS - tasakaalu. Sõdurid nad polnud. Tulid rohkem huvist kui võitlusjanust.
JALAD on puhtad - head tervist ja elu paranemist. Paljad jalad - haigust, köha, häda ja vaesust. Kui oktoobris paljajalu langevarjuga hüpata, tulebki köha. Ja arvata võib, et see meelelahutus odav pole. Selge. Mina ei hüppa.
HÜPPAMINE - muret, vaeva ja vabaduseigatsust. Ega nad väga hüpanud, rohkem liuglesid. Nad oleks palju rohkem muretsenud, kui nad alla tulla poleks tohtinud.

Mida ma siis teada sain?
Et mida kauem selliste tobedustega tegelen, seda vähem tehtud jõuan ja rohkem muresid kaela vean.
Olen parem natuke aega tubli ja pärast läheme põnnidega fotojahile.

Lööve

Voodist välja ronides märkasin linal pisikesi musti täppe. Kirbud???
Igasugu pisinärilised toidavad üle mu hästiarenenud paranoiat.
No aga kirbuhammustus peaks olema punane ja sügelema. Aga need hammustused, mis minu ihu katavad, on mustad. Ei sügele. Või tegelikult, hakkas tunduma juba, et sügelevad küll.
Mõnes kohas polnudki enam täpp, vaid kõver joonemuster, nagu oleks ürask naha alla käike ajanud. Mida värki???
Siis tundsin, et SEE jubedik on ikka veel teki all. Kangestusin. Tema ka. Ei, see polnud kirp ega lutikas. Keegi palju suurem. Must kõva kestaga elukas, üle 5 cm pikk, pea musti mõtteid täis.

Sukad

Hommikul läks kiireks. Ruttu, ruttu, ruttu! Seelik selga, sukad... Rrrrr - vigastatud.

Kähku karbist uued.
Hm? Et need on nr 3? Miks nad siis põlvedest kõrgemale ei tõuse?

Kaevetööd kapis.
Need? Eip.
Need? Kah mitte.
Need ehk? Ooookei. Kui natuke seeliku serva alt küünelakiga pidurdada.
Lakk. Lakk? LAAAAKK!!!
"Kus küünelakid on?"
"Ära."
"Mis mõttes?"
"Õde võttis kaasa."
"KÕIK???"
"Kõik."

Aia. Aeg lendab.
Näokreem. Reisitilgad. Hambapasta. Midagigiii kleepivat. Mesi? Mkm.
Mis siin on?
PVA?
Sobib.

Õhtu. Tagasi kodus.

Tempo, tempo, tempo. Põnn koolist tulemas. Puid vaja tuua, ahjud kütta. Mantel seljast, kodujope asemele ja kuuri.

Aiii! Kes jättis lõngakorvi keset tuba, sukavardad püsti sees? Aaarh. Säär lõhki, sukast rääkimata. Annaks esmaabi, aga...
see paganama PVA...

:P

Hii! Need jahedad unised hommikud...

"Põnnu!"
Vaikus.
"Põnnu! Kell on seitse!"
Vaikus.
"Põnnuuuuuu!"
Vaikus.
"Põnnuuuuuuuuuuu!"
Vaikus.
"PÕNNU! HOMMIK ON!"

Nohin. Puhin.

"Mis kell on?" sonib tekialune.
"Seitse läbi."
"Ma kohe ärkan."

Vaikus.

"PÕNNU!"
"Mobölöbödönöm..."
"Misasja?"
"Mh?... Ei midagi," kerkib unine tegelane istukile ja hangub.

"Põnnu?"
"Ja- jah... Oooooooooooaaaaah."

Alandatud ja häbistatud

Sõbranna tutvustas loengu alguses uut bussipiletite ostmise süsteemi. Tema sattunud bussis ette istuma ja sai muudatustega põhjalikult tutvuda.

"Siseneb vanem daam. Ütleb: EAKAS.
Bussijuht mõõdab pilguga, nimetab hinna. Siseneb järgmine, ütleb: 26!
Bussijuht mõõdab pilguga, nimetab hinna.
Ja nii edasi.
Järelikult sõltub pileti hind esitlusest. Koju minnes tutvustan: nimi - ..., vanus - ..., abielus, pakkumistele avatud."

Muhelesime. Pikendasin osakonnas oma üliõpilaspileti ja tuiskasin seda aktiivselt kasutama:
"Ühesele bussile, üliõpilase Paidesse."
"See soodustus kehtib kuni 26. eluaastani! Kas teie olete noorem kui 26?"
"Emneee..."

"Karjuv vägivald!" ahastan sõbrannale. "Minu värskelt värskendatud tudengipilet ei loe! Nüüd on kogu lootus esitlusel. Kui esinen bussi sisenedes löövalt ja isikupäraselt, ehk bussijuht annab osa raha tagasi."

"Kallikene! Sind ei saa üldse kuhugi üksi lasta!" on sõbranna nõutu. "Oleksid pidanud küsima, et kas tõesti näed vanem välja ja solvunult tukka loopima. Õigel daamil on lubatud selle peale isegi minestada!"

Fotojaht. Sügis

Sügis on värvide ja vallatuste aeg. Toredate kohtumiste aeg.

Naeratused taldrikul.

Marjulised aknalaual.

Tulnukad köögis.
Lillesära läbi hommikuhärmatise.
Teised.

Aga millal? Aga miks?

"Kas vanasti olid ka kastanid olemas?"
"Kui vanasti?"
"Näiteks vanaema ajal?"
"Vanaema ajal? Ei. Ei olnud. Kastanid tekkisid nii umbes kümmekond aastat tagasi, kui üks nutikas mees kastanimune mulda pistis."
"Sa valetad jälle! Kust ta siis kastanimune sai?"
"Kanalt. Puust kanalt. Tead, selliselt nagu Buratino."

"Emme, kas on selline allergia, nagu... maja vastu?"
"???"
"Noh, et peavad korteris elama."

"Kuu ei ole ju metallist?"

"Öh?"
"Noh, tehiskaaslased on ju metallist tehtud."
"Kuu ei ole inimeste tehtud."
"Nojah. Kuu on... kuu.

Täiega tahaks Marsile. Või tegelt - kosmosesse."
"Äh?"
"Saaks hõljuda ja hüpata. Ja kui keegi vett peale valaks, ei voolaks see maha."

Võhikud võõrsil

Jee! Milline rõõm, kui Sul on tuttav põnn näpu otsas ja hea vabandus varuks - näitan lapsele linna.
Siis saab

* lusti pärast trolli, trammi, bussi (lõõtsabussi) ja rongiga sõita;
* Viru Keskuse liikuvatel treppidel kiljuda;
* "uksekarusselliga" ringitada;
* ise avanevaid uksi testida, käed pikalt ette sirutatud;
* kastanimune korjata;
* sadamas laevu uudistada ja nina kalameeste ämbritesse toppida;
* Linnahalli "katusel" turnida;
jne
jne
jne

Lahe! :D

Haiglamemuaarid 2

Meil käis eile vilgas kabinetielu - ühelt uuringult teisele. Täna pärast hommikusööki startisime taas. Viimane koht veel ja saabki koju!
Kogu selle aja on palatikaaslane tüdinult voodis konutanud. Kui ta just uute sõpradega koridoris ei mölla.

"Mul kästi eile kell 8 kohal olla," toriseb ta. "Kaks tähtsat kontrolltööd jääb nüüd tegemata."
"On siis toimunud ka midagi?"
"Mkm. Eile ei tehtud mitte midagi. Täna lõunal võeti vereproov ja pandi käele uus side."

Hehee. Ootab ta muidu aju-uuringuid. Katkine sõrm sattus kodust kogemata kaasa. Aga sellist haiglas hoidmist on raske mõista küll.

Haiglamemuaarid

Haiglasse satun üldiselt harva. Enamasti kellelegi külla. Kuna täna ühtki lähemat tuttavat haigemajas polnud, aga tung palatite vahel jalutada oli kange, kauplesin end saatjaks ühele noorele sõbrale.

Väga huvitav ja hariv.

Kõigepealt reisisime rongiga pealinna. Noormehel oli see elu esimene rongisõit. Üritasin vastata nii hästi kui suutsin, aga mõni küsimus jäi ennastki vaevama.

Miks elekter rongi niiviisi mürisema paneb?
Kuhu elekter "sarvedest" läheb?
Miks need oranžid onud tee äärde kogunesid?

Linnas sõitsime natuke troll-sarvikuga, küsisime paar korda teed ja jõudsime eksimata kohale.

Hommik oli.

Nüüd on kell seitse õhtul. Koju tahaks. Igasugused protseduurid väsitasid põhjalikult, ehkki mina olin ainult publikuks. Oleks osalenud, oleks ehk sama virge kui mu noor kaaslane.

Korraks tukastasingi juba. Vahepeal oli lastele oodet antud, mulle usaldatud põnn mängutoas uusi tutvusi sõlminud...

Ärkasin, kui ta ratastooliga palatisse vuras, põhikooliealine palatikaaslane tüürimeheks.

"Oi, vii tool tagasi! See on neile, kes ise käia ei saa!"
"Aga ta ei saagi,"nentis suur sõber häs-ti rahulikul häälel.
"MISMÕTTES???"
"Ta kukkus koridoris..."

Hm. Mis lapse ema sellest arvab, kui ma talle helistan ja teatan, et paha lugu, teie poeg on nüüd ratastoolis, aga ärge muretsege, on ka hea uudis. Mina olen uinaku järel palju reipam ja puhanum.

Ok. Õnneks tegi seitsmendik nalja.

Ega mind siin väga vaja ole. Arstidele ehk küll. Üritavad minult igasugu andmeid välja pressida allergiate, narkooside, koolijõudluse jms kohta. Kutt ise kihhhutab kodunenult ringi, suhtleb vabalt, nuiab söögitoast lisasaiakesi...

Natukese aja eest üritasin kaastunnet välja kutsuda. Avastasin nimelt, et mul pole kuivatusrätikut. Mõistagi ei osanud ma seda kodus asju pakkides ette näha. Lisaks puudus ka tekk. Ok, ehk käibki nii, et lisavoodi on juba iseenesest luksus ja mul on õhtul lahkelt lubatud end ajakirja ja vihmavarju sisse mähkida.

Tublid noored sõbrad (kuna mul on nii aktiivne seltsiline, tekib mullegi tuttavaid) ärgitasid tekki otsima voodist. Ongi! Pidasin seda ekslikult madratsikotiks.

Põnnil (8 a) sai suurte sõprade narritamismängust villand ja ta lahkus mängutuppa.
"Loobus," kurvastas meie palati 13-aastane noormees. "Need tänapäeva noored on nii püsimatud."

Fotojaht. Neli

Sügistööliblikas.

Neli rahutuvi verekivi lähistel.

Neli jäätmemahutit.
Teised.

Kuulan sind tähelepanelikult...

"Oled märganud, et puust asjadele kuivavad mõnikord suured praod sisse. Mis sõna pragude kohta veel saab kasutada?"
"Augud."
"Puu kuivab lõhki. Võib öelda ka, et tekivad LÕHED. "

"Kuula minu juttu!

Kapinurgas seisis jahukast. Kasti kaane sisse oli kuivanud suur lõhe. Lõhe kaudu puges kasti hiir. Hiir sõi kõhu jahu täis. Ta kõht läks paksuks. Vanaema tuli jahu võtma. Hiir tahtis minema joosta, aga ei mahtunud lõhest läbi. Vanaema püüdis hiire kinni.

Millega mu jutt algas?"

"Lõhe avas riidekapi. Üks hiir läks lõhest mööda. Ta läks sööma. Ta tahtis ära minna, aga vanaema võttis ta kätte."

"Mõtle loole lõpp. Mis edasi juhtub?"

"Kehvasti lõppeb."