Tavaline tööpäev

Kadripäeva sugemetega.

Olen lõikunud paberist hunniku valgeid kadririideid. Enne mängimist peaks siiski kontrollima, kas lapsed kah aru saavad, mida ma ühe või teise meisterdisega silmas pidasin.

Algus on paljulubav. Sall on sall, seelik on seelik, saapad on saapad, sõrmikud on sõrmikud... Särgi juures lähevad arvamused lahku. Mina leian, et särk, laps, et retuusid.

No võib-olla tõesti. Teise nurga alt vaadates. 😊

Kolmnurkne rätik on tirtsu meelest poolvaip. Nojah. Eks pean rohkem harjutama.

---
Mul on muidugi veel mänge. Mängimiseks peaks teadma, mida tähendab sõna KAUPLUS.

"Kas sina oled kaupluses käinud?"
"Ei ole. Mitte kunagi."
"Kauplust näinud ikka oled?"
"Ei. Ainult kaubaautot."
😃

Nojah. Laps käib nähtavasti poes, mitte kaupluses. Sõna KAUPLUS seostub küllap kaubalaoga. 😌

Rikaste mured

Koolitund.
Mobiilihelin.
Õpetaja põrnitseb mornilt klassi.
"Telefon vaikseks!"

Õpilased tõstavad hämminguga silmad. Keegi ei tunnista helinat omaks.

Kelle oma siis?
Õpetaja?

Kes helistab õpetajale sellisel kellaajal?
Ka õpetaja telefonil ei ole sellist helinat. Õpetaja telefon on üldse hääletu.
Või siiski?
Teades, milleks õpetaja suuteline on. Näiteks mängleva kergusega helinat muutma.

Õpetaja sahmerdab häiritult kotis.
Telefon. Hääletu! Mida oligi tarvis tõestada.
Aga helin ei lakka.
Õpetajale meenub, et tal on veel üks telefon.
Põnniliin.

Piinlik-piinlik.

Leitud.
Hm. Hääletu.
Aga helin kestab.

Üllatus-üllatus! Selgub, et õpetajal on ka kolmas telefon. Väga võõra olemisega.
Selgub, et kolleegi oma.
Lisaks udupäisusele ka kleptomaan?

Igaks juhuks olgu lisatud, et see on ühe hoopis teise maa hoopis teine õpetaja. Ma isegi ei tunne teda. Tema ei tunne mind ka. Ühel päeval. Kui nähud veelgi võimenduvad. 😦

Põristaks parem trummi nagu esivanemad

Paganama nutitehnika!

Mul on telefonis 2 põnni numbrit. Tean, et ühega on ammu leping lõpetatud, alati tuleta endale meelde, kumb see õige on. Võtaks vale numbri maha, aga siis on ette kindel, et ka mobiil kustub näppude vahelt ära. No ma ei taha kogu kontakti, ainult üht numbritest!

Olin juba kolm korda tulutult helistanud. Põnn ei mõtlegi vastata.

Kuidagi peab selle vale numbri siit ära saama! Püüan  sellist kohta leida. Loomulikult läheb näpp kogemata ka helistamise klahvile. Õnneks on see number välja lülitatud.
Reeglina.
Täna vastab.

Loll mina!

"Appi, kas ma ikkagi kogu aeg valisin vale numbri? Ma oleks õige äärepealt ära kustutanud! "
"Ei mina tea, mis numbrit sa valisid."

Tark tegu on muidugi röökiva teleka kõrval kõnet alata.

"Oota korra!" pusin telekat kinni vajutada. "Kas Rakverega ka mingeid plaane on?"
"Te olete vist päris eksinud inimene."

Selge. Ikkagi ei olnud põnn. :D