"Kui ma näiteks liiklusavarii juures kirjutan juhtunu kohta väga täpse ja detailse luuletuse, kas see on dokumentaal-luule?"
"Ei, see on JULM."
---
"Tammsaare "Tõde ja õigus" ei ole aimekirjandus vaid..."
"Muistendid."
"Kui ma näiteks liiklusavarii juures kirjutan juhtunu kohta väga täpse ja detailse luuletuse, kas see on dokumentaal-luule?"
"Ei, see on JULM."
---
"Tammsaare "Tõde ja õigus" ei ole aimekirjandus vaid..."
"Muistendid."
Uksekell.
Korteriperenaine naudib samal ajal ilu-und.
Ilu-uni jäetakse koheselt kus see ja teine, seda enam, et too ei näi soovitud mõju avaldavat. Pigem vastupidi.
Kuidas käituda?
Mu meelest külatelefon on juba kõigile sõnumi saatnud, et mulle lähipäevadel külla tulla ON KEELATUD. Mis teen?
Hõikan läbi suletud ukse hauataguse häälega: "Siin elab koroona!"?
Surun maski pihku ja hiilin ettevaatlikult esikusse. Avan vargsi ukse ja piilun trepikotta. Ei kedagi. Ainult üks roosa kinkepakk on lillejuurikakastis ukse kõrval. Hetk hiljem avaneb trepikoja uks ja sealt vaatab mulle vastu sedavõrd ehmunud meesterahva nägu, et mul ei teki kiusatuse raasugi kontrollida peeglist, mis või kes teda niimoodi ehmatas.
Lasen külalisel naabri uksest sisse tormata ja annan talle natuke aega toibumiseks.
"Hallo, kas nägid, kes mu ukse taga käis?"
"Ei. Pime oli. Mingi tume bussi moodi masin ja tundus, et naisterahvas."
"Naabrimees ka ei näinud?"
"Ei. Ausõna. Pime oli."
Usun.
Lähen, piilun pakki. Hm. Hmhmm.
Mesi. Sellest saan ma aru. Välistab kõik tuttavad mesinikud. Üks sellenimeline inimene on küll sõbralistis, aga miskipärast välistaks ka tema. 😄No aga see rohupudel??? Niimoodi ilma karbi ja manuaalita? Kes võiks minust eeldada, et torman ummisjalu ükskõik-mis-rohtu tarvitama? On mul maovaevusi? Ok, iiveldab, aga see on üks väheseid sümptomeid, millest oleks kahju loobuda.
Või läks kinkija pisut segadusse ning jättis märkamata, et see arstim ravib magu, mitte madu? 😕
Helistan esimesele pähetulevale sõbrale. Nii piinlik, kui kotid sassi ajas ja abikaasa jaoks olulise rohu mulle sokutas.
Sõber ei taha omaks võtta. Hm.
Guugeldan. Tundub kellelegi hädavajalik ravum. Võiks isegi isiklikule kaasale sobida.
Helistan. Ristküsitlen. Ta ei taha farmakoloogiahuvilist sala-austajannat omaks võtta.
Mis siis ikka. Pildistan. Võimas FB, aita!
Aitabki. Pole vaja kuhugi pilti üles riputada ega järelpärimisi korraldada.
Puhtsüdamlik ülestunnistus. Kes tegi, miks tegi ja mis tegelikult selles salapärases maoravipudelis on. Avan korgi. Jap. Tabletid need tõesti pole. Pigem puljongipulber või eksootilise ranna liiv.
Võimalik, et isegi katsetan. Võimalike kõrvaltoimete korral kontrollige rohutopsi mu vasakus käes ja viimaseid kirjavahetusi Messingeris. 😉
Vahtisime koeraga õhtul kaheksa paiku külmikusse ja too kõneles laia suuga, et täna keedetakse siin peres seljankat.
Miks ka mitte? Sinki oli, peekonit oli, mingi kogus lihatükke, sibulat, hapukurki, kartulit, paprikat, tomatit, oliive... Ainult porgand asus aiamaal ja seal on oktoobri lõpus sel kellaajal kottpime, kui just kuu ei paista. Seekord ei paistnud.
Õnneks asub meie maja sellises suurepärases kohas, et aiamaa leiab ka pimedas kergesti üles: kui alustuseks kaevad porgandi asemel välja sireli, tähendab, et pole veel aiamaani jõudnud, kui männi - oled natuke kaugele kõndinud ja kui lööd hargi asfaldisse, oled krundi piiridest väga väljas.
Jätsime toas tule põlema, aga sellest polnud erilist abi, sest elektrihind on nõrgemad pirnid lakke keeranud. No mingil määral aitas õige ilmakaare määramisel.
Loomulikult oli kaasas telefon (kellel poleks?) ja selle küljes on tõhus taskulamp, ainult et millegipärast suudavad sissetreenitud automatismid esmalt pildistamisnupu üles otsida ja kuigi ma teadlikult selfide tegemist väldin, siis sellistel hetkedel sünnivad ilmekaimad portreevõtted, mida siinmail nähtud. Sama kiirelt kui ülesvõte tehti, sai see ka ära kustutatud. Ainult traumeeriv mälujälg jäi. Sellised jäljed on üllatavalt sügavad ja pikaealised.
Tundub, et sügis on aiapidajasõbralik. Mügrid olid talvevarusid ladustades ka külvaja peale mõelnud, nii et porgandeid jätkus supiks ja jäi ülegi. Või siis arvasid mu aialoomad, et kuna ma viimasel kuul pole peenramaale sattunud, on see hoiustamiseks kõige ohutum ja käepärasem koht.
Nüüd jälle tükil ajal pole sinna asja. Seljankat jätkub vähemalt nädalaks. 😏
Eesti keeles: kobras. Vene keeles: ...no keeleotsa peal... Tean, aga ei tule meelde. Google Translate, avita!
Kобры - tõlgib Google.
Ei ole see sõna.
Castor fiber, ütleb ladina keel. Proovime seda tõlkida.
Касторовое волокно - pakub Google. Riitsinuskiud. Aa-hah.
Klõpsime paar korda edasi-tagasi. Justkui hullemaks läheb kogu aeg. 😆
Proovime inglise keeles.
Cobras - tuleb pakkumine. Aa, all väikses kirjas on õige pakkumine ka: beaver.
Ja siit lõpuks ka бобр.
Natuke veel ja oleksin pühapäeval kuulajatele kinnitanud: "Kасторовое масло сушит реку!"