Loodusteadmisi e. Õpetaja on õel!

Tänase tunnikontrolli vastustest sain teada, et

• kiritigu paljuneb rasedusega;
• linde peletatakse marjaaiast kassetilindiga; (kirjavigadeta kujul täiesti mõistlik vastus, isegi kui lindilehvimise kõrval mõnd konkreetset muusikapala silmas peeti. "Kasetilindiga" tekitas hetkeks väikese kimbatuse) 😉
• varblasepoeg toitub läbinäritud marjadest ja ussidest; 🐦
• talvine lindude toitmine peab olema järjepidev, sest muidu... nad lähevad ära; (mis pole ka üldse vale) 😊

Õige rikkalik ja läbimõeldud menüü kujunes küsimuse "Millega toidetakse siile talvel?" juurde. 😁

Nt kuivatatud putukad (kust sa talvel neid värskeid ikka võtad!) 

Leidus ka kaks täpsemat vastajat. Üks, kes teadis, millega siilid talvel tegelevad ja teine, kes raske südamega vastamata jättis. 😊

Õpetaja üht eeldatud vastust  - sondiga - ei tulnud. 😁

Postitust aitasid illustreerida noorkunstnikud Romi ja Heleriin.

Mida õpid noores eas...

Ma enam nii noor pole.
Ei saa lubada, et eluaeg mäletan.
Pean üles kirjutama.

Kogunenud põllutarkus:

VILJAVAHELDUS
Ühel põllul mitu eri taime.
Põllukultuur viiakse suve jooksul erinevatesse kohtadesse kasvama.

BIOTÕRJE
See ajab putukad eemale.

KEEMILINE TÕRJE
Näiteks, kui sul on porgandi lehtede vahel sääsed, siis see ajab need ära.

MAHEPÕLLUNDUS
Kui sa kasutad sõnnikut ja kohvipaksu.

MAHEPÕLLUNDUSE VÕTTED
Kuhugi vahele külvati mõni sibul.
Putukad väetavad.

LIBLIKÕIELINE TAIM
Neil on liblika moodi.
Taim liblika õiest.
Porgand, kus lehtede vahel on sääsed.

(Assortii kontrolltööde vastustest.)

Õhtune vabaõhuüritus suitsuanduriga

Huvitav, kas sellest oleks abi, kui mõni ajudega inimene suust suhu hingamist teeks?

No see teada-tuntud surnud ring: mälutabletid ei aita, sest pole meeles neid võtta.

Otsustasin tagumist tuba kütta. Põnnid tulekul. Aga kui pikalt pole köetud, ei kipu ahi tõmbama. Isegi tuha võtmise ajal köhis suhu.
Tegin akna lahti. See aitab.

Koer oli veel ühe õuetuuri eest maru tänulik, jooksis kõik põõsad jalust maha.
Tühjendasin tuhaämbri ja tõin korvitäie puid.

Esikus märkasin, et eilne kartulikoti teise kohta tõstmine on põrandale mulda tekitanud. Pühkisin ära.
Koer tahtis tuppa.
Kass tahtis õue.
Mina tahtsin süüa.

Vahtisin ohates, kuidas kartulitükid leiges vees suplevad ja pliit vaevaliselt soojeneb.

Meenus, et üks kink on pakkimata.

Huvitav, kas kartuleid peab supi jaoks kindlasti keetma? Kergest kuumutamisest ei piisa?

Orhideel on leht kollaseks läinud. Liigne või vähene kastmine? Lihtsalt sügis?

Ei viitsi täna tagatoa ahju kütta.
Puukorvi võiks ikka sinna viia. Samas. Hingedepäev. Paneks küünla põlema? Kas mul on küünlaid? Kus?

Hm. Elutoas on mingi imelik hääl. Nagu mingi krabin. Nagu baarikapi poolt. Mul ei ole seal ju midagi peale morsiklaaside. Tühi kapp tõmbub janust kokku ja krabiseb?

Ei tule nagu kapist. Nagu kuskilt mujalt tuleks... Sellist krabinat tekitavad maanteel sõitvad autod. HELDUS, MUL OLI KÕIK SEE AEG AKEN PÄRANI???

Seda ma imestasin, miks täna toad soojaks ei lähe. Need ka mitte, mida teine ahi kütab.
Nüüd ei jää midagi muud üle, tuleb see unustatud ahi ka tööle panna.
Panen.

Akna panen ka LÕPUKS OMETI kinni.

Mingil hetkel selgub, et ilmaaegu. Tagatoa uksekardinat kergitades lööb suits rusikaga näkku.
Et siis ikkagi ei hakanud tõmbama.

Avan aknad.
Kõik.
Ah ei. Esiku väiksem aken pole avatav.

Ootan põnevusega, millal suitsuandurid tööle hakkavad.
Unistagu ma edasi.

Mh. Ok, ma olen neid paar korda sussiga visanud, aga praegu võiks olla elu ja surma küsimus!

Koer nõuab õue. Miks ka mitte. Seal ei saa olla külmem kui toas.

Kui pilt veidi selgineb ja arvan juba, et mõne akna võiks koomamale lükata, hakkab sireen huilgama.
Ju siis lihtsalt pikaldane. Perenaisesse.

Saan aparaadi suure surmaga ülevalt kätte, aga too ei mõtlegi vait jääda. Õues lõpuks rahuneb. Jalutame ümber maja ja vaatame, kuidas õhk toas vahetub: soe ja suitsune väljub, külm ja selge siseneb.

Värske õhk pidavat kiiremini soojenema.
Tahaks loota.