Sina ei pea mitte fotograafi teesklema

kui käsi väriseb (joonis 1. Hea, et käbisid kuuse otsast alla ei väristanud)
silm on udune (joonis 2. See sinine plekk seal keskel oli tegelikult täitsa elus ja toimiv sinilill)
ja arvad, et suurendamine teeb asja paremaks :S
Aga õhtu oli iseenesest ilus. Soe ja tuulevaikne. Kured hüüdsid soost. Ja põld lõhnas nagu kevad.

Kaks tänast tervitust

Rapsoodia kaheksale käele ja sabale

"Teate, kust ma roti kättesain? Ta mängis jälle klaverit. Jooksis seal klahvide peal edasi tagasi," itsitab põnn.
"Ausalt või? Ma just pakkusin, et rott mängib, aga arvasin, et teen nalja!" muheleb kaasa.
"Kevadisel klaverikontserdil mängivad põnnid juba kuuel käel!"
"Kaheksal."
"Õige küll!"
"Ja sabal."

Lingvistilis-bioloogiline probleem

"Emme! Kas rotid on kõik isased?"
"Mismoodi? Kust siis sinu meelest rotipojad tulevad?"
"Sest hiired on emased?"
"Hm! Kummad on sinu meelest isased, kas koerad või kassid?"
"Mõlemaid on... Aga lehmad on ju kõik emased??? Ja pullid jälle kõik isased!"

Tartu vaksal on kell 8 väga inimtühi

Hommik. Suht varane pühapäeva hommik. Kaasa jaoks lausa ülekohtuselt ja põhjendamatult varane pühapäevahommik. Aga ma sain oma kullakese jalule ja raudteejaama. Isegi 20 minutit ettenähtust varem. Ei noh, ilus oli. Vaikne. Isegi liiga. Ses mõttes, et aeg lendas, aga rahvast ei kogunenud. Kel juba seal maal, et...
Tean, mida mõtlete! "Keera kella!"
Keerasin! Õiges suunas kusjuures. Ainult et vana pea vedas alt. Mäletasin rongiaega minutipealt. Aga teadjamad inimesed ütlevad, et see on VÄGA aegunud inf. :(
Keegi vähemalt rõõmustas - meheema! Ta lootis nii väga, et tuleme varsti jälle. Aga et juba nii ruttu... :)

Hilised lihavõtted. "Parim enne" möödas.

"Siis ma sõin selle õnnetu liha ära..."
"Sai õnnelikumaks?"
"Kas just seda, aga... nii hull ka ei olnud" (jutt käib söögimaterjalist, mis säilivusaja poolest võinuks juba välisuksele vastu roomata, aga... "Ma vaatasin, usse seal ei olnud." "Nojah, aga kas see ei tee asja eriti kahtlaseks?") "Praadisin VÄGA KORRALIKULT läbi!"
"Nii et sama hästi oleks võinud ka seina vahelt saepuru urgitseda?"
"No see poleks olnud faktuurilt siiski päris sama. Pigem meenutanuks mingit pudrumaterjali."
"Väga aeglast kaerahelvest?"
"Väga vähe keedetud. Kohe väga vähe. Pigem jahutatud."

Igaks juhuks võtan homsele kohtumisele söetabletid kaasa. :P

"Õpetaja! Kas me lõpuks midagi kasulikku ka teeme?"

küsis üks 2. klassi poiss, kui teine eesti keele tund hakkas läbi saama.
"Mis mõttes kasulikku?"
"Noh, ma ei tea. Et loeme näiteks?"
Hi-hii! Ja mida me kogu aeg teinud olime? Lugenud! Aga lusti pärast! :D
Vahva on vahelduseks põnnid ära petta! Aitäh Kaja Pladole! :D :D :D

Varastatud vaade

Hommikul oli esimene huvi uudistada, mis väljas toimub. Aken oli. Aga pilt lõppes klaasiga. Ju siis tuiskas õigest suunast :D :D :D
Köögiaknaga oli lugu parem. Sealt paistis lund kühveldav naabrinaine. Ja seda, mida kühveldada, nagu oluliselt polnudki - nii ca 10 - 15 cm. Eh! Kevad!

Pikk jutt - s... jutt

Tuletame pildiseeria abil meelde, mida lumememm terve päeva tegi.
"Oi! Lumememme isa helistab põhjamaalt. Tahab teada, kuidas lumememmel läheb. Ole sina nüüd lumememm! (ulatan tirtsule mängutelefoni)
Tere lumememm! Kuidas sa täna hommikul ärkasid? Mis sind äratas?" (eeldatav vastus: Kell tirises ja siis ma ärkasin üles.)
"Hästi läheb! Näe, panigi toru ära."
:D :D :D

Rahamuredele lahendus

Õpetaja: "Milleks taksot üldse vaja on?"
Poiss (5a): " Siis kui on LII-GA PALJU raha. Siis tuleb takso kutsuda."

Reanimobiil

Ärkan. Haaran telefoni, et kella vaadata, ja leian ekraanilt seniavastamata funktsiooni - "Hapnik". Kui silmad veidi rohkem lahti käima hakkavad, saab kirjast "Märkmik". Kahju. Kõlas huvitavalt.

Odav, aga mitte arukas

Võrdleme kaasaga õhtul telefonitsi linna ja maakaupluse puurviljade hindu.
"Meil maksab üksainumas kurk üle kolmekümne krooni!"
"Siis oleks odavam juba keegi linna kurki tooma saata."
"Mul läks veel odavamalt. Ma ei ostnudki."
"Nojah, aga selles on jälle vähem vitamiine...

Ära seletatud unenägu

Nägin unes, et jalutan paljajalu tihedas värskes ja lõhnavas rohus ning söön piknikueineks rohkete ürtidega maitsestatud krõbedat kana. Ärgates oli veel kana maitse suus ja rohu lõhn ninas.
Mida see tähendada võiks?
Oleks pisutki kevadisem, arvaksin, et kõbistasin kuutõbiselt naabri köögist läbi (kodus ju kana pole) ja kerisin õuenurka magama. Aga lumi on.
Järelikult tähendas, et
nuusutasid, mis sa nuusutasid,
sõid, mis sa sõid -
nüüd on pidu läbi.
Uus veerand algas.
:D :D :D

Muutuv maitse

"Oleks mul ka nii, et mingi asi lihtsalt ei maitse," ohkas sõbrants eile õhtul oma kaasa sünnipäevalauda kattes.
Nagu mul? Sealiha, õlu, kohv... Mis viga tervislikult toituda!
Kunagi koolisööklas kinnisilmi söödud piima-köögiviljasupist (piima sisse ei panda porgandit ega kartulit ega kapsast ju???) kujunes üks lemmikuid. Praadimata keeduvorsti-kuubikutega makaronidest ei maksa seda vist loota? Harjuta või kolm korda nädalas. :S

Kusjuures veel paar aastat tagasi ei suutnud ma mõista, miks üks sõbrannadest keeldub kategooriliselt õlis küpsetatud pirukatest (singiga, kapsaga, kohupiimaga... nämm!) ja limonaadist (!!!) Ütles küll, et ei maitse, aga tõlkisin selle vastavalt olukorrale ümber tagasihoidlikkuseks või kangekaelsuseks. Tulge mulle täna limonaadi ja pirukat pakkuma! :D

Pontšikusõltuvus on kokku kuivanud üksikuteks barankaga patustamisteks.

"No sa vaata ainult! Mmm! See on nagu... nagu..."
"Päästerõngas?"
"Jah! Kohe panen selle endale ümber!" :P

23.märts

Kasutades juhust, et kaasa magas, käisin tema fotokaga õues mängimas. :D Mõnel kohe ei ole iseloomu! Õnneks jagub isikupära :P

Plõks! ja oks põõsa ees...

või taga... :D

Lihavõttejäneseid ei leidnud, küll aga igas kaliibris koeri. Valmis liha võtma.

Ega ei kujuta hästi ette küll

"Kuule, mis tunne sul endal oleks, kui sul oleks saba, ja keegi käiks ja näpiks seda kogu aeg?" kurjustas suur õde väiksega.

TV-tohtrid

Kurb on vaadata, kuidas meelest kergekesed meedias õnneks võetakse. Ma saan aru, et just nemad moodustavad lõviosa abiotsijatest. Et nende jaoks on televisioon A ja O ja ainuõige viis õiglust jalule seada. Ja saatejuhtide kiusatust mõistan, sest tsirkust saab ikka omajagu. Üht "Võsareporteri" lõiku näinud põnnid vaatasid mulle jahmunult otsa ja küsisid:
"Kuidas need inimesed seal nüüd edasi elavad?"
Aga keda huvitab? Nali naerdud ja populaarsus võidetud. Oma lähedasele seda vast ei teeks, aga nii - võõras mure!
Kuskilt saatest jäi kõrva abiotsija vale sõnakasutus. Ok, pani muigama. Ok, jätke sisse. Aga kas on kaamera taga raske selgeks teha, et see sõna tähendab sootuks midagi muud ja antud konteksti ei lähe mitte? Et ikka ja jälle sama eksimust ei tehtaks. Et võiks mõelda - keel lihtsalt vääratas. Ei.
Ohhh...

Horton

Kinomuljed:
"Noh, seal oli üks elevant ja... hästi palju väikeseid inimesi. Need elasid koos seal... kubemes."

Põnnid omavahel

"Ma ei saa aru, mis sa magad kogu aeg?"
"Igav on. Ma ei saa aru, mis sa sööd kogu aeg?"
"Igav on."
"Maga!"

Kõigi rahvaste munad, integreeruge!

Haiged mõtted

Et kas keegi on leiutanud kella, mille seierid liiguvad vastupäeva. Ma ei tea... vasakukäelistele näiteks.
Et kas mõnel vetsupotil on kolm nuppu:
1) rohkelt vett,
2) vähe vett,
3) uhted tagasi.
Et kas paelussil on (pimesooles?) sahver, milles hoitud tagavaradega nälja-ajad üle elada?

Süüa tahaks. Ka jalul seismine ei teeks paha.
Suurpuhastus.

Kevad!

Nii kuulus!

"Sa oled nüüd ju kuulus!"
"Mismõttes?"
"Et raadios ja puha... Ma kuulsin!"
"Sinna, tundub, on mul veelgi asja."
"Meeldisid neile, jah?"
"Kindad jäid maha."
:D

Nii lahe!

"Enne mulle ei meeldinud rotid. Aga nüüd, kus meil endil on... Kui selline voodi all vastu tuleks, mul oleks küll hea meel!" arvas põnn.

Tagurpidi-Antsud

Kui vahel harva laste ligi lastakse, tahaks teha natuke omamoodi.
"Mis siin toimub?" küsis kolleeg, leides õpetaja laua juurde rivistunud põnnid, igal paberileht näpus.
Toimus värvipiltide joonistamine. Tundus lihtsam, kui kümne erineva soovi järgi paljunduspiltide otsimine.
"Milleks internet on?"
Eeh!
"Joonista mulle päkapikk!"
"Aga kevad on ju?"
"Ma tahan ikkagi päkapikku!"
"Olgu! Teeme siis päkapiku." Kevadisel päkapikul olid lühikesed kossupüksid jalas ja pall kaenlas.
"Tahan ka samasugust päkapikku!"
Järgmine, jalkapäkapikk, oli kavandatud väravavahiks.
"Talle ei mahu ju number särgi peale!"
"Teeme siis habeme lühemaks."
"Müts ei tulnud ka välja! Viltu pidi olema!"
Kui samasugune, siis samasugune. :D
"Joonista mulle printsess! Joonista talle onu ka kõrvale! Ma ei taha sellist onu, kellel vuntsid on!"
Pole probleemi, kustutame ära. :)

Saabub inglike, "Ratatouille" film näpus.
"Jäta meelde! Vajutad AUDIO ja valid eesti keele!"
Kui nii, siis nii.

"Kas meil täna tunde ei olegi?"
"Koolivaheaeg on. Puhkame! Aga võimlemistunni teeme ikka, eks?"
"Mina ei taha võimelda!"
(Kes on hiljem kõige innukam kargleja?) :D

Filmi vaatamine.
"Kuhu sa pidid vajutama?" kontrollib nõudlik hääleke.
"Audio!" :P

Film on huvitav, aga kevad akna taga huvitavam veel.
"Mina ei taha õue minna! Mina jään tuppa!" teadustab juba tuttav kiusupunn. Aga kus sa pääsed! Ja kes on õues kõige toimekam? ;)

Uneaeg.
"Täna teeme nii, et ma teile unejuttu ei loe."
"ÄÄÄH!"
"Täna ma hoopis jutustan teile ühe loo."
"Mina ei taha, et jutustatakse!"
"See on lugu ühest väikesest poisist, kes ise ka ei teadnud, mida ta tahab. Ja sellest, kuidas Une-Mati ühel õhtul tulemata jäi."
"Olge tasa, ma tahan juttu kuulda!" kamandab põnn, kes just äsja jutustamise vastu sõdis. :)

"Pane nüüd silmad kinni ja tuleta meelde, kust poiss, kutsikas ja pisike punane auto läbi pidid sõitma, et koju tagasi jõuda. Mina aga vaatan, kelle juurde teist Une-Mati esimesena tuleb".

Kiire ja valutu. :D
Jättis parasjagu niipalju aega, et raadio "Kuku" peale keerata ja kaasat kliimasoojenemisest, integratsioonist, pärandifondist ja muust olulisest rääkimas kuulda. :)

Nonii!

Nüüd lähen magama ja näen unes, et olen Elo Viiding, Doris Kareva või Orlau, kes astuvad mängleva kergusega lavale, mis nende ilu ja andekuse all ilma prožektoritetagi särama lööb.
Ja ei vaata Vesipruuli. Parem juba unetus! Aga teisest küljest - siis seisaksin ma silmitsi tõega, et...
Jorr!

Vanaduse vigurid

Ühel päeval rääkis kolleeg inkognito lastest. Täna tulnud tal täita küsitlusleht erinevate ainete omavahelise intrigeerimise kohta. Muhelesin. Ikka hea tunne, kui teised eksivad. Kui siis ise telefoni toru otsas homseid võimalikke lasteaias olijaid uurisin ja pudistasin, et loodetavasti "onna omma kaa," nentisin nukralt, et mind küll pensionini tööl käia ei lasta. Vähemalt mitte sellel alal.

Söömine - see on imelihtne!

Loeng ootas mind Tiiki kella kümneks, nii et poole üheksast üheksani võisin end segamatult söömisele pühendada. Meheema, teades minu kirge kalatoitude vastu, askeldas varahommikust alates kööginurgas, et kallis mini korralikult kandiliseks toita.
Loeng oli haarav ja hariv ja tundus nii uskumatult lühike (nagu head ja huvitavad loengud ikka).
Siis kibekähku meheema juurde tagasi, natuke söömist ja bussile.
Kaks ja pool tundi lihtsalt bussis loksumist oleks surmigav. Nii oli mulle meelelahutuseks kaasa pakitud sinki ja juustu ja apelsine ja moosi ja... Lõbutsesime kursaõega praktiliselt pealinnani välja :P
Kaasa oli armsasti bussil vastas. Traavis küll esimese hurraaga vale nooriku sabas, aga jõudis ka minuni :P
Kuna hoobilt paremat plaani pähe ei turgatanud, läksime sööma. Sushit. Ja siis kinno.
Südamlik.
Pärast jalutasime ümber nurga Korea Kööki ja sõime natuke sushit, sest kinos manustatud kommid olid südame pööritama ajanud.
Siis läksime kinno. Pidi ju õudukas olema? Eelmine film oli seda palju rohkem. Pigem ilus ja kurb ja nii mõistetav... Ainult lihapirukatega on tükiks ajaks ühel pool. On ka teistsugune arvamus.
Koju.
Kuni arvuti netti otsis, sõin natuke apelsini.
"Homme jätame söömise vahele," pakkusin kaasale. Ei mäleta, mida ta vastas, aga köögist tagasi tulles pisteti mulle pihku banaan.
Homme? Kui nüüd vaadata, et kell on 1.24, siis...

Erooditu elamus

Seiklesin loengust meheema juurde. Loomulikult õigest tänavaotsast mööda. Nu-nu! Tänu sellele nägin ära oma esimese ülikooli-aasta ööbla. Sain just mõistatatud, kuhu edasi, kui otse minu ees avanes auto uks ja sealt puges välja 85% paljas tagumik. Iik!
Madal teksavärvel on muidugi vahva, aga ta võiks jääda siiski pisut kõrgemale kui hargivahe. Sest esimese hooga uskusin tõepoolest, et järjekordne Tartu skandaal on käsil. Või kistakse mind mingisse kitsama ringi karmi mängu. Aga ei. Noorik tõstis last autost välja.

Avarii

Hommikul juhtusin nägema, kuidas keegi naisterahvas autoga ülekäiguraja ees peatunud masinale vastu koksas. Selline haprake, ei paistnud teist õieti rihma tagant väljagi. Ja siis tõusis pihta saanud autost mees. Sihuke suur. Isegi veel suurem. Ja kuri. Olin juba tänavavahe edasi jõudnud, kui ikka veel ta häält kuulsin. Ja mingit pauku. Võib-olla ei puutunud see üldse asjasse. Aga mulle kangastus, kuidas onu ründaja-auto (pärast mõningast õhus keerutamist) vastu maad lajatas.
Tegelikult õige ju! Mis ta siis tuleb koksima! Lihavõtted alles nädala pärast.

Armastusest

Kohaliku ajalehenupukese peale arutasime väikese seltskonnaga, et mis ometi ajab piltilusa noore toreda naise ja oma isikliku pisipõnni ema vastu kätt tõstma? Et murtud luude ja sinise silmaga on kuidagi omam?
"Kes lööb, see armastab!" jagas kolleegi mees vana vene rahvatarkust.
Novot! Tähendab, et minu mees... Nuuks! Eks ta selle pärast ole ka nädal otsa ära olnud. Ütleb küll, et töö, aga...
Esimesel võimalusel heitsin süüdistuse näkku. Kinnitas, et armastab. Et nüüdsest kõik muutub.
Eile õhtul saime siis üle pika aja kokku. Ilus oli. Lilled ja puha. Aga enne uinumist meenus, et see tähtsam osa jäi ikka ära.
"Sa jälle ei löönud!" mossitasin. Kuidas ma niimoodi teistele otsa vaatan, kahe kinnipaistetamata silmaga?
"Vabandust! Unustasin!" oli mees kimbatuses. "Sa ise ka ei tuletanud meelde!"
Oleks siis siitki pisuke tüli hargnenud!

Nali naljaks. Aga vahel mõtlen küll, et kui mõni mees oma käsi muuks kasutada ei mõista, siis pole talle neid vajagi.

Pikalt mõtlemata

1. Kirjuta, kuidas möödus naistepäev, kas lilli kinkisid või said?
Sain ette ära. Aga naistepäev kahtlemata oli :)
2. Mida sa hetkel mõtled?
Miks ma veerand seitse hommikul arvutis istun?
3. Mis laulu sa viimati kuulsid?
Kerge vastata :P
4. Milles oled andekas?
Piinlikesse situatsioonidesse sattumises.
5. Mida sa ei suuda teha?
Hetkel? Õppida.
6. Kõige rumalam tegu, mida oled teinud?
Nii rumal, et ma ei taha sellest rääkida.
7. Kuhu reisiksid kõige meelsamini?
Lõuna-Prantsusmaale. Või Kamtšatkale :)
8. Nimeta film ja roll, kus oleksid mänginud peaosa (esimene meeldetulev)?
Briljantkäsi. Semjon Semjonovitš. (Vähemalt see jäneste tantsu koht)
9. Sinu kolm soovi kuldkalakesele?
Kuldkalake on mu kolm soovi juba täitnud. Viisakas oleks edasi ise hakkama saada :)
10. Kas koer või kass?
Rott.
11. Kas arstiks või aednikuks (valida tuleb üks)?
Aednikuks. Arst juba olin (ok, velsker) :P
12. Ütle kolm nime, kelle valiksid järgmiseks presidendiks (üks olgu blogijaist)?
Viisakas oleks valida oma parteist :D Üks on seega Oop. Teisi peab kauem kaaluma kui test lubab :)
13. Kes on su guru?
No mis küsimused! Ei saa vastata, aga kõik mu lähikondsed teavad, kelle sõna järgi käin ja kelle tahtmist täidan :P :P :P (ei ole abikaasa)
14. Millist raamatut oled viimasel ajal lugenud suurima naudinguga?
Alessandro Baricco "Novecento"
15. Ütle kolm omadust, mida enda juures heaks ei kiida?
Laiskust, leplikkust, lohakust. Need on Kukupai sõnad, aga räägivad minust :)
16. Sinu parim tegu senises elus?
Et kuldkalakest välja ei vihastanud. :)
17. Kas Jumal on või ei ole armastus?
Ta on Jumal.
18. Millist YouTube videot soovitaksid kõikidel vaadata?
Kas nüüd just kõigil. Aga parasjagu õpetlik
http://www.youtube.com/watch?v=5Rqfki_vEzw
19. Mitu liiget võiks olla parlamendis?
Lihtsalt olla - mitte ühtki.
20. Nimeta 10 blogijat, kelle vastused Sind huvitaksid?
Klimbermann
KamskiV
Ants Leppoja
Hajameelne
Kontorikoonlane
Voldemaraugust
Andrus
Sgjelle
Trulla
Tereloom...
(vabandust, linkida pole mahti, jään muidu bussist maha)
Aga ma küsiks neilt omi küsimusi :)

Unemuusikat

Kaasa magusataluvuse piiril, ma pakun? :P

Keksiv põnn :D

Kui vargad käivad...

... tõuseb sellest teinekord isegi kasu! Mõni nimelt hiilib su varandusega minema, et see hiljem täiendatud ja parandatud kujul tagasi tuua :D

Tulemuinasjutt

See muinaslugu algab ühest tikust
ja räägib tule kirkast kuningriigist,
kus elu sõltub lahvatanud leegist
ja sekundeis on sajandite rikkus.

Seal lõõskavatest laantest läbi kappab
prints, ruskel ratsul, klaasjaskuuma kantsi,
et jõuda suudelda printsessi kuldoranži
suud, enne, kui pilkpimedus ta tapab.

Nad kohtuvad ja enam pole kohta,
kus ahjuseinu leegisuu ei sööks.
Silmnähtavalt saab miilav maastik söeks.
Kuum kivivooder rammestunult ohkab.

Käib mustast siibrist läbi muretukse,
sest hõredaks jääb sädemete lenne.
Kurb lõpp on lool, kuid mina lahkun enne.
Raudriivi lasen raske ahjuukse.

Kallis tütreke!

Palju õnne sünnipäevaks ja tere tulemast täiskasvanute maailma! ;)

Pihil

Pole enne käinud, aga täitsa vahva oli. Eriti kui teenus otsapidi koju ulatub :P
Ma ei julge vaadata, kaua see kestis. Lahe oli.
Nüüd olen sunnitud topeltkiirusel liigutama, et looderdamine tasa teha. Ja siis õhtul istun ning hoian kahele toredale inimesele pöialt. Võiks ju hästi minna? Õnnelikke inimesi ei saa kunagi liiga palju, kui nad seda peaks kartma :D

Libasoomlane ja kerge striptiis

on esimesed asjad, mis eilsest õhtust meenuvad. :D
Ja pisipiduline, kes üle emme õla oma silmanööbid mulle suunas ja vaatas ja vaatas... ja ei hakanudki nutma :)
Minu vahvad tütred - nii andekad! Toredad inimesed, kelle kokkusaamistest-jäämistest heameelt tunda. Kõik niiiii tuttavad, niiiiii omad!
Avastus, mitu aastat ma seda kanti ja rahvast juba tunnen, ajas küll sõbranna kahjurõõmsalt itsitama, aga küll ma teen tagasi. :P

He-hee!

A: "Palju teid täna õhtul etenduses mängib?"
B: "Viis. Miks sa küsid?"
A: "Niisama."
B: "Sa ei küsi kunagi midagi niisama."
A: "Lihtsalt. Mõtlesin, et kui alla viie, siis ma ei hakka tulema. Mulle on alati lugenud kogus, mitte kvaliteet."
B: "Tänan sind vastikult vale vastuse eest!"

No mis te ise arvate, kodanikud rahvakunstnikud? :D

Või on viirastused need...

Ärkasin selle peale, et aknalauale roninud kass nõudis tungivalt õue. Niisugusel puhul tuleb kiiresti reageerida. Sain jaole enne, kui lillepotil kraest haarata ja aknast välja aidata jõudsin.
Hm. Aga kass? Kui mõtlema hakata, siis teda polnud juba õhtul toas.
Ma ju kuulsin? Justkui nägin ka...
Diagnoos aina täpsustub :S

Mööda inimesi

Tänane päev mahutas varahommikust muhelust, tohutut rõõmu ja ülekohtuselt suurt kurbust. On asju, mida ei tohiks kellegagi juhtuda.

Presidendi mitu palet

Ka Sina ei ole homme see, kes Sa oled täna.

Eesti märk

Eesti rahvuslind - suitsupääsuke

pilt
lill - rukkilill

pilt
muinasjututegelane - Sipsik! :P

Ahikütte plussid ja miinused

Ei räägi ma õhusaastest. Hoopis sellest, et hea on õhtul koju tulla ja kütta täpselt siis ja täpselt nii palju kui vaja. Eriti rõõmustan ma oma ahjude üle mais ja septembris, kui keskkütte-sõbrannad on hambaid plagistavad rõsked keldrikakandid ja kodudes seinu hallitavad.
Talvine kolmepäevane kodust ära olemine enam nii elevaks ei tee. Toas +10. Miks ometi? Õues on peaaegu sama palju!
Sibasime vastu ööd puid tooma. Pesamuna nurus, et tema ei taha kaks korda kuuritaguses kottpimeduses kakerdada, tema toob kelguga. Tubli! Meie, kaks suurt, eelistasime Eesti naise musklirammu.
Esimese kandamiga vudis minema Põnn15. Ei saanud ma ju oma pisi-pudinat üksi õue jätta! Teisel ringil saavutasin mina kuuri-kurvidel kahemeetrise edumaa. Parasjagu nii palju, et naabrite köögiakna valgusesse jõudnult kuulda kilinat-kolinat, mütsatust, siirast ja häälekat "P.....!" (nii ei ole ilus öelda küll, aga lapsevanem jättis märkamata). Ja näha, kuidas lumine tütreke end jalule ajab ja siunab, et "... kes selle lumepalli siia ette veeretas? Esimese ringi ajal seda raudselt polnud!"
Seda, et kuri naaber vahepeal kiusu käis ajamas, ei tahaks hästi uskuda. Koomiline oli. Ja õnneks mitte väga valus.
Sellest on 2 tundi möödas. Temperatuur on tõusnud +13-ni. Ei ole hea tunne.

Sünnipäevik

Sedapuhku Tartus.
Esimeseks kingiks oli lõbu magada 9-ni. Luksus!
Inimestele on meelde jäänud, et hea tava lubab helistada ajavahemikus 9-21. Nii see algas! 9.00 - esimene sõnum. Siis teine. Kolmas. Sekka paar kõnet. Raadioõnnitlus. Jälle sõnumid. Tähelepanuga on nii kerge harjuda :D
Kultuuriprogramm viis ERMi. Ingmar Muusikusele külla. Südamlik. Madis Arukase tekstid juurde. Nostalgiat kui palju!
Selgus, et saab veel rohkem. Kõrvaltoast kutsus enese, ema ja vanaema köögiriiulist, riidekapist ja esikunurgast tuttav Eesti asi.
Lahe oli! Kõige vahvam, et põnne tõsiselt huvitas!Lubatud söömaaeg sai ka teoks tehtud. Küll mitte seal, kus lubatud :D
Aga vaadates põnnide toiduvalikuid (hakklihakaste, praekapsas), polnudki mõtet väga kaugele vantsida :D
Tervislikud magustoidud lõpetuseks ja üle ootuste mõistlik hind! Mina olen küll rahul.

Keeletarkus

Loen oma uuringu konspektist:

Lühikese ja pika ulghääliku hääldus...

Hm! Ma olen vahepeal midagi omandanud ja jälle meelest lasknud?
Ulghäälikud?
"U" kindlasti. Ehk ka "Ä". Kaasa ütleb, et omaette fraktsiooniks liiga vähe. Et kui häälikurühmi tekib palju ja nad on liiga väikesed, ei suuda nad hääletustega toime tulla. Neid peaks olema vähemalt viis, nad peaksid suutma moodustada koagulatsiooni (keelel olevate häälikurühmade liit, prepositsiooni vastand) ja...ee... kaotasin järje.
:P